Rebased

Rebased oli Martin, Kerstin, Koit, Maria ja Silvia
Retsijaks oli Kõik see Mees

Ülesanneteks olid
1. Iseenda tutvustus (Kes oled? Kust tuled? Milleks ja millega meile kasulik? Jne)
2. Rebased said staatusele omased näomaalingud
3. Katkematu laul viisil ja sõnadel „põdral maja metsa sees“
4. Mäng – pastakas pudelisse

Vanne tuli anda ühele põlvele toetudes ja käsi arbedžo asendis hoides.

Mina kui rebane tõotan, et:
• Olen vanade olijate suhtes
1. aupaklik
2. alandlik
3. heasoovlik (ei pritsi neid veepüstolist, ega ürita mingil muul viisil märjaks teha)
4.• kui näen täieõiguslikku sotokat rasket kannelt tassimas, võtan hetkega oma südameasjaks see kannel oma õlale võtta ning toetada ka varasemast pingutusest veidi väsinud Sotokat
•5. alati paistan silma laitmatu ning erksa ning valju mänguga, varjutades SV vead. Kuid kui mõni viga ometi kuuldavaks saab, siis võtan süü omaks juba enne kui dirigendid süüdlast otsima hakkavad
6.• kannan alati kaasas SV pluusi, mis on pestud ja triigitud
7.• püüan alati häälestada võimalikult palju kandleid, alustades vanade Sotokate pillidest, jättes enda pilli viimaseks, kuid häälestades ka see perfektselt.
8.• SV täieõigusliku liikmena ma
1. ei vingu
2. ei virise
3. ei nuta
4. ei vaidle
5. ei hiline
6. ei tõrgu
7. ei mängi valesti
• vaid olen alati
1. Sõbralik
2. rõõmus
3. kuulekas
4. hästi harjutanud
5. kiidan igal pool SVd
• JA TUNNEN SELLEST RÕÕMU

ELAGU SOTTO VOCE!!!

Suured kroonikud, Suvi

kõike lühem suvelaager, aga raudselt üks lõbusamaid.
see kord oli esimest korda kavas nii rebaste rets, kui jätkus ka traditsiooniks saav stiilikas..

asi algas pühapäeval..
rahvas kogunes koprasse. tallinn & ko viljandi rongijaama.. kus mahutati end imepäraselt kahte autosse. mille amortidest (või mis iganes seal autodel koormuse all kulub,) midagi enam järel ei ole.. ja sõideti mereröövlite lipp auga kõrges kopra poole..

kohale jõudes. . . tervitus. ja põhimõtteliselt kohe kandled püsti.. siis söök ja proov.
noh.. see kestis õhtuni ja andis lootust.. või siis lohutust..
ning siis õhtusöök ja ujumine ehk siis õhtusöök parmudele.. sest neid oli seal lihtsalt tapvalt palju.. täiesti kohutav..
ja ilmsiks sai ka tõsiasi, et lisaks meile pesitses küünis ka nahkhiirte pere.. kes öösel huvitavat häält tekitasid.. ja üldse värinaid esile kutsusid..

järgmine hommik oli liiga varane tõusmine.. siis viljandisse. kandled häälde. ja lindistama..
RASKE:: RASKE:: RASKE
minu austus kõigi muusikute suhtes, kes iial oma loomingut on lindistanud, kasvas tohutult..
ära hinga. ära mängi valesti. ära liiguta kannelt. ära mine kusagile vastu..
üks suur rist ja viletus..
noh. jah.. see oli nüüd liialdus.. tegelikult oli polnud asi. niiii hull.. aga palav oli küll.. ja ilmselt suurest selle tõttu olime me õhtuks kõik nii soodad, et see polnud enam isegi mitte naljakas..
lõunat sõime akadeemina kohvikus.. mis oli igati nõmma.. samas võis see nii vaid ka tunduda.. arvestdes, mis konditsioonis me olime..
lindistamise muutis eriliselt vahvaks ka see, et lisaks meile endile olid tegutsemas ka konditsioneer ja inimesed teisel pool ust.. viimased olid eriliselt hoos..

aga esimene päev sai siiski läbi..
õnnelikust ja väsinult.. veitsa hängiti. mängiti 6keelseid. ja siis põhimõttesliselt tuttu-.-
hommik ja päev möödusid sama moodi. kui välja arvata, et kõik olid eimesest päevast tugevalt traumeeritud ning seetõttu sujusid asjad umber 7 korda aeglasemini..
aga lõpuks saime ühele poole…
ma arvan, et selles ruumis ei ole vist kunagi nii palju higistatud kui seda tegime meie..
mul on isegi hea meel, et see jalapats sinna lössi algusesse ei läinud.. sest see oleks tõenäoliselt kostnud nii nagu keegi oleks oma jalgu veelompis lirtsutanud. ..

aga jah. .pikk pingutus. ja kerge tydimus. ning me saime asjaga valmis.. mõni lugu parem mõni halvem,. aga ikkagi..
kokku kindlasti omalaadsetest esimene.. irw irw irw

siis läksime. viljandi ujuma. see oli elamus.. vihjaks siis et vetikaid oli rohkem kui rubla eest..
ja vesirattat olid neil ka kehvad..

seejärel koju.. sööma ja siis läks edasi üleüldiseks meluks..

kuna mul läksin päevad segi siis ma pööran veel korra tagasi esmaspäeva juurde; (see on see kui nii vähe päevi laager kestab)
kaardimäng oli põhimeelelahutus. ja siis pille veepüss leidis ka suurepärase kasutuse..
niitore oli ju pritsida just seda, kes kõige pingsamalt mõtles, mis kaarti käia.. peale seda kui kõik olid juba piisavalt märjad(ei saa mainimata jätta, et tekkis mäss ning need kellel pyssi polnud haarasid pudelid) läksime tuppa.. kylalistemajja. .. ja m2ngisime mari-jyri.. ja ikka nii, et kui jokker siis toolile pysti.. eglest sai pidev meister.. ja rainer, koit ning silvja kogusid kaarte.. irw irw .. igal juhul oli vahva..
..
..

ja nüüüd siis teisipäeva õhtu..
rahvas oli mõistnud veepüssi positiivest kylge. ning endale neid hankinud..

niiet teisipäeva õhtut tõitis siis pidev vesi..
aga jah.. viljandist tagasi ja siis õhtusöök.. mille käigus. selgus, et liisil, on kaksikud.. kellest ühe on lapsendanud katrin.. isaks rainer…
ja mis kõike toredat veel.. need, kes kohal olid, teavad..
aga välitge, siis pimedaid ruume ja rainerit irw irw

peale sööki anti käsk mõelda välja rebaste piinamine. ning siis baila bailla..

pool kymme olidki kõik peale dirigentide valmis, kes oma atraktsiooni veel vähemalt pool tunnikest üles seadsid.. aga siis algas siiski kõik.
rebased joonele ja tuld!!!!!

ja mida me siis nende kohta teada saime..
silvjat on lihtne röövida
koit suutis kõige täpsemini laulujoru jätkata..
martin yritas pidevalt mässata. ning suudab suurepäraselt tekitada tütarlapselikku naeru.
kerstinilt nõudke välja oma kuld.
kui on probleeme vene keelega, eriti selle tõlkimisega pöörduge maria poole. ..

ja teadke, et järgmiste rebasteni. on nad pidaevalt valmis vanu olijaid toetama.. nii vaimselt kui fyysiliselt…

igal juhul võime nendega rahul olla.

aga lisaks sellele et nemad said lõbutseda saime ka meie..
iga vale vastust saatis hukkamõistev naer ning pidev veejuga.. *(elagu veepyssid)

järgmiseks atraktsiooniks sai paariks lugemine..
ikka sotto voce moodi.. üks, teine : üks teine : üks teine

ja siis teatevõistlus. mille kaotajaid ja võitjaid pole ilmselgelt vaja esile tuua… irw irw
ja edasi siis saapavise..
kus meistriteks sai jaanus ja ruth.. kuigi mina suutsin pärast kaugemale kui ruth visata, aga tunnistajaid oli ilmselgelt vähe..

edasi tuppa. ja mäng. mille nime ma ei tea, aga tulemuseks oli see, et kaheksa inimest istus üksteise süles..
minu isiklikuks lemmikuks said aga kuhjad , mille vundamendi moodistasid ella või ney-lii (ja need kuhjad olid võimsad)…
kui sellest mängust villand sai. läks igaõüks oma rada.. aga põhiliselt küüni.. ja siis oligi käes see hetk kui kõik järjest kukkuma hakkasid
viimaste tiitel kuulub ausalt mulle ja aedile..
ja te ei kujuta ette mis huvitavaid hääli sotto voce öösel tekitada suudab.. see ongi huumor..
koomiliseks osutus ka öine wc kylastus.. kui ella mulle ning aedile järgnes.. algul metsa (ehk siis nende vetsude mis seal keset põldu olid) tõtates.. kui me ta õigele teele olime juhtunud järgnes ta meile konkuni(välikäimla) mis oli aida juures oli. ja koppis seal arvates, et me oleme seal .. kuid jälle pettumus.. jah.. lõpuks ta jõudiski külalistemajja..
irw.. ööd on lõbusad…

hommikud ka.. jõudsime veel korra ujuma ja siis oligi ärasõit..
viimased kallid.. ja lehvitused. . rongisõit nagu alati lõbus

see oli tore laager..
lõbus ja kompaktne..
*nyyd jääb üle vaid selle vilju oodata..

siia lõppu võib ka veel mainida. et jägmiseks stiiliks saad ETV 50 (mis tähendab, et lubatud on kehastada, kõiki telesaadete, filmide. multikate. ja muude saadete tegelasi kes on eesti päritoli.. )

kus iganes see laager ka ei toimuks. ja millal..

ajukääbik nagu ma olen. .
kolmapäeval ju oli ka pildistamine.. kus sai tehtud minu arust läbi aegade parim grupipilt..
see oli lihtsalt parim..

ja samuti avanes meil harukordne võimalus näha ema ja poja vahelist jõukatsumist… (koigid)

I’ll be Back

Laura