Sügis, Väiksed kroonikud

Sügis 2018: Elerin

1. PÄEV

Seekord toimus laager Kiviõlis mis tähendas, et viljandist sõitis sinna oma 2 ja pool tundi. Teekonnal möödusime väga ilusast maastikust. Päev oli päikseline ja tore. Meil, Viljandlastel oli au olla esimesena kohal. Bussist väljudes oli nii mõnelgi (kaasa arvates minul) pea ära lüüa. Aga õigeks ajaks jõudsid sellegipoolest peaaegu kõik. Kiviõli kunstide kandleõpetaja Kaarin näitas kuhu pillid panna ning pärast seda saime selle hiiglaslikku majaga tuttavaks. Kell oli märkamatult saanud juba peaaegu üks mis tähendas et me hakkasime seadma samme Kiviõli kooli poole kus toimus söömine. Toit oli kogu laagri vältel IMELINE. Pärast söömist ehk kella kahe paiku hakkas proov. See oli natuke väsitav, aga õnn ja elevus korvasid selle. Pärast õhtusööki (millega lõppesid ka proovid selleks päevaks) kutsuti meid saali kus meid jagati stiilipeo jaoks grupideks. Nende grupidega pidime me mängu/tegevuse välja mõtlema mida saaksid kõik mängida. Pärast seda hakkasime libahundimängu mängima. Märkamatult oli saabunud uneaeg…

2. PÄEV

Äratuskell helises juba kell kaheksa (aga vähemalt hiljem kui koolipäeval 😊) niiet sellega algas päev. Kella üheksa paiku oli hommikusöök mis oli taaskord imeline! Kella kümmest kuni kella (poole) üheni oli proov. Toidust ma ei hakka rääkima kuna see oli taaskord ülihea. Kell kaks hakkasid taas proovid. Proov lõppes juba poolviis. Me saime puhata ja niisama olla. Muidugi hakkasime me libahunti mängima.
Pärast õhtusööki hakkasime stiilika jaoks sättima. Me tegime patse ja sättisime lehve. Vahva ühesõnaga.
Stiilikas oli samuti SUPER. Mänge oli palju üks lahedam kui teine. Kõikidest tehti ka pilti ja lõpus ühis-ning sõbrapilti.
Alt väikeste prooviruumi juurest sai ka näksimist.
Õhtul tegime väikestega ka jelly bean challengit. Sellega sai väga kõvasti naerda. Mängisime veel ka stiilika mänge. Taas oli jõudnud uneaeg…

3. PÄEV [VIIMANE PÄEV]

Äratuskell helises taas kaheksapaiku aga kõik olid niikuinii juba umbes poole kaheksa paiku üleval. Käis vilgas pakkimismöll. Peaaegu koguaeg kostsid küsimused “Kas keegi on näinud minu…?” või “Kus on minu…?” Sööma jõuti õnneks õigel ajal. Proov oli kümmnest umbes kaheteistkümmneni, sest ega kandled ju ennast ise ei paki! Lõuna oli ikka kella paiku. Seekord läks lõuna väga ruttu. Kõik kiirustasid ennast kontserdi tarvis valmis panema. Mina jõutsin oma 10 tüdrukule patsi teha. Viimasega jõudis võib olla isegi liiga napilt. Lippasime kõik alla saali juurde. Seal korrati kõik asjad veel üle. Kui meie, väiksed lavale läksime olin ma elevusest plahvatamas aga samas oli uhke tunne ka. Kui lood olid ka suurtel mängitud siis esines Kiviõli kandleansambel “Kõuekeeled”. Neil olid nii lahedad lood. Nad laulsid ja võib vist öelda küll et nemad panid pillid kõlama.
Kui kontsert läbi oli ka vabatahtlik muuseumi külastus.

+MUUSEUM+

Mina olin üks nendest kes läks muuseumisse. Seal oli mega lahe!!! Meile räägiti kaevandamise ajaloost mis oli huvitav. Siis saime ka rongiga sõita mis oli noh pehmelt öeldes lahe. See oli SUPER. Giid pani ka erinevaid masinaid tööle. Mõni neist tegi ikka jubedat lärmi. Laest rippusid alla stalakdiidid.
Laager oli lihtsalt supper! Tänud kokatädidele maitsva söögi eest ja kõikidele teistele kes tegid selle laagri imeliseks.
Väike kroonik Elerin