Kevad, Väiksed kroonikud

Esimene päev

***************

29. veebruaril kell 9 hakkasime sõitma Suviga Türi poole. Kui olime leidnud Türi põhikooli, pani see meid niimoodi imestama, sest see oli ilmselt kõige ilusam kool, mida ma kunagi näinud olen! Sees olles viisime kandled aulasse, mis oli ühtlasi ka suurte prooviruum. Siis läksime otsima mõnda tühjemat klassiruumi, kus võiks majutuda. Kui Lisbet meid märkas, kutsus ta meid enda magamistuppa. Seadsime ennast sisse akna alla. Siis otsustas Liisu minna hoopis kõrvaltuppa ööbima. Nii jäimegi me Suviga sinna kahekesi, kuni saabusid Mirtel ja Helmi, kes tulid ka meie juurde. Panime oma kandled väikeste proovinurka püsti ja häälde. Pärast seda hakkasime oma asju lahti pakkima. Kui olime kõik oma magamisasjad laiali laotanud ja asjad lahti pakkinud, kiirustasime alla sööma. Toit oli ülimaitsev ja väga korralik. Lõunaks olid kanatiivad, kartulipuder ja salat, magustoiduks olid moonisaiad. Pärast lõunasööki läksime ülesse. Meie tuppa olid juurde kolinud ka Ronja ja Samira. Siis algaski proov.  Mängisime lugusid nimega Allemande, Le bourgeois gentilhomme ja Ghost busters, mis oli üks meie uutest lugudest. Meie proov lõppes tund aega varem kui suurtel, nii et me käisime Suviga koolimaja avastamas. Kui ka suurtel proov lõppes, läksime õhtusööki sööma. Õhtuks oli frikadellisupp ja kamavaht koos vaarikatega. Kella kaheksast sai pessu minna, nii et mina ja Suvi otsustasime dušširuumi üles otsida. Poole tee peal alla tuli ka Pihel meiega kaasa. Lõpuks leidsime me selle dušširuumi spordikeskusest, mis oli ühendatud ühe ukse ja koridori kaudu põhikooliga. Siis kui me riidest lahti võtsime et dušši alla minna, ütles Pihel, et põhikooli viiv uks oli lukku läinud ja me olime vist sees kinni. Ma mõtlesin, et okei, käin dušši all ära ja siis hakkame sellega jändama. Pärast pesu, kui me Suviga välja tulime, oli Pihel kadunud. Ja seal me olime, pižaamades, paanitsedes, sest meil polnud telefone kaasas, nii et kui uks päriselt kinni oli jäänud, oleksime me siin senikaua kinni, kuni keegi hakkab meid igatsema ja mõtleb alt otsida. Dušši- ja riietusruumi kõrval käis mingi korvpallitrenn või isegi võistlus, kuna sealt oli kuulda jooksusamme, karjeid ja palliviskeid. Kui olime oma asjad kokku pannud, läksime seda uksevärki vaatama. Tuli välja, et uks polnud lukus, see oli lihtsalt väga kõvasti kinni, nii et kui terve jõuga tõmmata, sai selle siiski lahti. Siis läksimegi ülesse. Kutsusime mõned kõrvaltoas olijad meiega traditsioonipäraselt maffiat mängima. Mängisime seni kaua kuni kõik olid juba väsinud. Pärast seda rääkisime veel natuke juttu kuni kuulsime, kuidas Lisbet mängib Koiküla polka esimesi noote. Me jooksime kohe kannelde juurde ja mängisime ühe koiküla polka koos Liisu, Suvi, Helmi ja Gritiga. Pärast seda jäime veel Helmiga harjutama oma konkurssilugusid, senikaua kuni tuli Ruth ja ütles, et neid lugusid laagris ei mängi. Siis läksime tagasi oma tuppa ja panime Helmi telefonist käima pillipeo ülekande. Kui kell oli saanud 23:00, pesime hambad ja sättisime ennast magama. Aga meil oli nii palju rääkida, et jäime magama umbes kell pool üks.

Teine päev

************

Meie kõikide äratused helisesid kell 8, aga voodist saime välja alles kell 8:15. Kuna väikeste prooviruum oli otse meie toa vastas, sain ruttu ära käia ja häälestada ära minu ja Suvi kandled. Siis läksime alla hommikust sööma. Hommikusöögiks oli puder, krõbinad ja võileivad. Samuti sai võtta väga maitsvaid šokolaadisaiakesi. Pärast hommikusööki tuli jälle proov, kus mängisime Peikkoretkit ja Ghost Bustersit. Siis tuli jälle üks tunni ajane paus, sest Heidi pidi ära tooma Ruthi kirjutatud kandleõpikud. Selle pausi ajal läksime me Suviga alla sellesse koridori, mille lõpus on spordikeskust ja kooli eraldav uks, ja jooksime igavusest lihsalt ringi. Siis kui tund aega oli läbi, läksime tagasi proovi ja mängisime Peikkoretkit edasi. Siis tegi Heidi meist video ja saatis selle Gerdale, kes ootas parajasti oma beebit. Siis tulid suured proovist ja Helmi ütles, et tal on paha olla ja pea valutab. Aga ta arvas ikkagi, et tahab ja saab meiega lõunasöögile tulla. Lõunaks oli kartul ja kaste. Kui läksime tagasi ülesse, andsin Helmile valuvaigistit ja me käskisime tal magama minna. Teised suured läksid aga proovi. Meie ka. Proovis mängisime hällilaulu ja Bretooni valssi. Meie proov sai tund aega varem läbi, nii et läksime Suviga korraks tuppa sisse, aga kuna Helmi magas, panime ukse külge sildi millel oli kirjas PALUN VAIKUST! Sest meie tegime teadmata, et Helmi magab, ukse nii valjult lahti, et ta oleks peaagu ärganud. Siiski jäime Suviga veel tuppa ja joonistasime haudvaikuses. Siis tuli ka Mirtel proovist tagasi ja ütles, et suurtel tuleb homme ettemängimine. Mõne aja pärast ärkas Helmi üles. Kui me küsisime, kuidas ta ennast tunneb, vastas ta, et tal on natuke parem aga mitte veel täielikult. Küsisime, kas ta tahaks õhtust sööma tulla aga tal polnud isu. Pärast lõunasööki hakkas tal paha. Otsustasin tuua talle alt ühe võiroosi, õuna ja banaani, aga kui olin jõudnud ülesse, tuli välja et ka Mirtel oli talle toonud näksimist. Aga Helmi ei tahtnud meie toodud sööki süüa ja ta lihtsalt istus ja värises. Siis ütlesime talle, et ta jääks meie tuppa magama ja et meie läheme poodi ja võime talle ka midagi tuua. Läksime siis Mirteli ja Suviga Coopi otsima. Pärast natukest ekslemist leidsime hoopis Rimi ja läksime sinna. Kuna ma olin nii tubli ja jätsin oma rahakoti koju, tegi Suvi mulle välja ja ostis mulle šokolaadi (aitäähhh Suviiiii ❤️), ja siis hakkasime tagasi koolimaja poole liikuma. Kui olime oma toas tagasi, proovisime Helmile pakkuda Mirteli komme ja minu šokolaadi aga ta ei söönud ikka. Siis mõtlesin, et ainus võimalus ta maha rahustamiseks oli minna alla teed jooma.  Me võtsime Helmiga mõlemad puuviljateed ja ma sundisin tal ühe apelsiniviilu alla kugistada. Selle apelsini sõi ta koos koorega miskipärast ära. Samal ajal, kui meie teed jõime, lasi Pihel meie kõrval treppidest madratspadjaga alla, kuni tuli Laura ja keelas tal selle ära. Siis tuli Pihel meie lauda juttu ajama. Ja mõne aja pärast, pärast seda kui olime kaalunud sushi tellimist, tulid kohale Getter, Nora-Avni, väikeste Mirtel ja Mariete, kes ei suutnud tühja koha pealt naermist lõpetada. See kestis veel päris kaua, umbes pool tundi. Sellesse Mariete naeruviirusesse nakatus ka meie toa Mirtel natukeseks ajaks, kui Helmi oli natukenegi maha rahunenud ja me olime tagasi üles läinud. Siis tuli Ruth meie juurde ja rääkis Helmiga sellest, et ta PEAB sööma, millega olime me kõik päri (peale Helmi enda muidugi), ja siis leppisime kokku, et mängime homme Ruthile meie konkurssilood ette. Siis oli kell juba palju, sättisime ennast vooditesse. Sellel ööl mängisime me mängu nimega lihtne tõde või hull tõde, mis on tõe või tõe (tõde või tegu ainult küsimustega) edasiarendus, kus sa said valida, kas sa vastad lihtsale või raskemale küsimusele. See aga arenes edasi lihtsalt hulluks tõeks, kus me lihtsalt põhimõtteliselt rääkisime juttu samal ajal, kui Suvi magas. Siis kui kell oli väga palju (ma ei vaadanud siis kella), üritasime magama jääda, mis lõpuks ka õnnestus.

Kolmas päev

**************

Seekord oli ärkamine väga kaootiline. Niisiis, meie äratused helisesid kell 8 nagu ikka, aga me KÕIK jäime tagasi magama ja ärkasime alles kell 8:30. Siis me kõik jooksime ringi otsides oma asju ja läksime häälestama. Seekord andsin ma Suvile võimaluse oma häälestamisoskusi arendada ja lasin tal seni häälestada, kuni käisin vetsus ja panin ennast päevaks valmis. Kui olin Suvi juurde tagasi tulnud, oli ta jõudnud ära häälestada umbes 10 keelt + 3 mis olid valeks noodiks häälestatud. Aga pole midagi, küll ta jõuab veel õppida. Kell oli saanud umbes 8:55 ja ma häälestasin ruttu Suvi kandle üle. Siis läksime sööma. Hommikusöök oli samasugune nagu ka teisel päeval. Kui Ruth nägi, et Helmi ei söö jälle, pidas ta Helmile väikse kõne sellest, kuidas mitte söömine rikub ta lihtsalt ära, aga ta ei söönud ikkagi midagi. Pärast hommikusööki tuli Ruth meie tuppa ja lihvis veel viimseid kordi meie konkurssikava. Siis tuli proov ja suurtel ettemängimine, ma hoidsin neile mõttes nagu ikka pöialt. Proovis saime me teada, et Getter oli öösel oksendanud ja talle tullakse varsti järele. See oli üsna õudne, sest see laager on juba piisavalt haigusi olnud. Kui ma nüüd tuletan meelde eelmist ja üleelmist laagrit, on see üsna tavaline, et tuleb ikka mingi vigur laagrisse sisse (minu eelmistest kroonikatest saab lähemalt selle kohta lugeda). Proovis mängisime Hällilaulu ja Ghost bustersit. Heidi ütles, et eile otse pärast seda kui me olime Gerdale saatnud video meist Peikkoretkit mängimas, oli Gerdale beebi sündinud! Üsna loogiline ka, see on Gerda lugu ju. Peikkoretki lõpus sain aru, et see on ilmselt mu viimane lugu väikestes 😔 Meie proov sai varem läbi, et meil oleks aega oma asjad ja kandled ära pakkida. Ettemängimine tuli suurtel väideltavalt ,,normaalselt välja”. Pärast seda tuli laagri viimane toitlustus: kartulid, kanakaste ja salat ning magustoiduks karamellkissell, saiakesed ja vanillipuding, mida kõike jäi päris palju üle, nii et paljud said seda koju kaasa ka. Siis tulidki enamusele vanemad järgi. Kõigile öeldi tšauki ja laager oligi läbi.

Laager oli tagantjärgi väga meeleolukas ja meeldejääv ja ootan juba väga järgmist 😊!!!

Väike kroonik Marta
Suvi, Väiksed kroonikud

ESIMENE PÄEV

—————

Jõudsin koos Suvi, kannelde ja kohvritega helesinisesse Pinska külalistemajja kell 11:35. Ann näitas meile kohe toad ja prooviruumi ära. Viisime kandled prooviruumi ja panime püsti. Mina ja Suvi olime ühes toas koos Mirteli ja Helmiga, mis oli iseenesest väga tore, sest tunneme kõik üksteist juba pikka aega, kuna õpime samas muusikakoolis. Niisiis, olles lõpetanud oma rõõmukarjed uute toakaaslaste kohta, valisime endale voodid (mina hüppasin kohe esimesena suure rõõmuga kõige seinaäärsemasse voodisse, mis oli ühtlasi ka akna all) ja seadsime end sisse. Varsti jõudis ka Helmi, kelle võtsime taaskord suurte rõõmukarjete saatel vastu. Sama kehtis ka üsna palju hiljem saabunud Mirteli kohta. Meie toas oli kaks tavalist voodit, kus magasime mina ja Suvi, ja narivoodi, kus magasid all Helmi ja üleval Mirtel. Varsti, kui olime end sisse seadnud, avastasime toast teleka, mis oli venekeelne ja me ei suutnud kuni laagri lõpuni selle keelt vahetada. Aga veel kõige peenem asi oli see, et ainult meie toas oli teleris ka tasuta Netflix, nii et õhtuti vaatasime sarju ja filme. Varsti oli aeg lõunale minna ja oh, kuidas see meid imestama pani. Mina arvasin, et siin tuleb noh, selline tavaline toit, umbes nagu koolis, aga ei, täpselt vastupidi (sorri, mul ei tule meelde, mis me esimesel päeval lõunaks sõime, aga täiesti kindel, et maitses hästi). Kui olime valmis ülesse minema, kutsusid dirigendid mind enda juurde ja ütlesid, et hakkan nüüdsest mängima 1. häält. Suvi ehmus kohe ära, sest olime kokku leppinud, et ma võtan puldi ja vaatame sealt koos, aga ta sai endale uue puldikaaslase. Lõunale järgnes proov, kus saime uutega lähemalt tuttavaks ja mängisime mõne Heidi ja ühe Gerda loo. Nüüd ma märgin meie lemmiktegevuse kogu laagri jooksul: lapiku kiigega kiikumine. Tegime sellele nii palju hoogu, kuni see umbes vertikaali kiikus. Varsti tuli õhtusöök, milleks oli kartulipuder ja hakklihakaste. Samuti IMELISED soojad kuklid (minu tänud kokale). Pärast õhtusööki oli vaba aeg, mille ajal käisime me kiikumas (kui kedagi huvitab, siin on lugu ühest meiega juhtunud kiigejuhtumist: kui läksime kiikuma ühele puust kiigele aida lähedal koos Mirteli ja Suviga, siis klammerdus Mirtel mingi hetk kiigenööri külge, lendas Suvile vastu ja Suvi lõi mulle oma suure ja raske peaga (võtke seda nagu komplimenti) vastu mu nina-huule-hambaosa. Ma lendasin sealt kiigult nagu püssikuul ainult selleks, et avastada, et mul tilgub ninast verd. Läksime siis tuppa salvrätikute järgi. Üks asi on kindel: sinna kiigele ma tagasi ei lähe. Ja kui mõelda mu eelmise laagri sõrmetrauma peale, siis võibolla Sotto ongi hea koht lõpuks natukenegi piinlemise jaoks🤪),  mängisime maffiat (nagu ikka 😉) ja vaatasime sarja esimest osa. Siis oligi jõudnud kätte magamise aeg. Me sattusime veel toakaaslastega jutustama ja tulemuseks jäime magama umbes kell 00:20. Selle jutustamise vahel luges Mirtel kõva häälega ette minu varasemat kroonikat (jah, Mirtel, ma tean, et sa ei tahtnud, et ma sellest kirjutan, aga siin ma olen) ja selle kuulamine oli väga naljakas. Varsti me siiski jäime magama ja olime valmis vastu võtma Värskendavaid unenägusid, nagu meie toa (muide nr 7) nimi väidab.

TEINE PÄEV

—————–

Äratused helisesid kell 8, aga nii laisad nagu me oleme, vedelesime kuni kella 8:20ni. Siis tõmbasime ruloo üles ja panime riidesse. Varsti oligi kell saanud 8:50 ja et mitte oodata hiigelpikas järjekorras, seadsime sammud alla hommikusöögile. Seal oli väga suur söögivalik nagu kohukesed, väga erinevad võikud, nii valmis kui isetehtavad, krõbinad ja puder. Mina tegin endale juustu-kurgi võiku ja võtsin ka krõbinaid. Kui olime ära söönud, läksime tagasi üles ja varsti tagasi alla võimlemisele, mis oli taaskord väga naljakas. Siis panime pillid häälde, mina panin enda ja Suvi oma, ja laenasin häälestajat ka Susannale. Proovis mängisime “Trollide matka”, “Kill-kõll kirikukella” ja minumeelest Lullyd. Aga II kannel ja bass mängisid meist eraldi poksikotiga toas. Pauside ajal jooksid Getter ja Pihel võidu sellesama lapiku kiige peale. Pärast proovi sõime lõunat, milleks oli koorene kanapasta ja salat. Pärast lõunat läksime taaskord proovi, aga nüüd mängisime kõikide häälerühmadega koos. Mängisime/laulsime ka “Ei lind, ei laulu” ja õppisime seda ka kahehäälselt laulma. Hiljem sõime õhtust (suppi) ja läksime ülesse filmi vaatama. Pärast tegime üksteisele homseks stiilikaks patsid ja läksime vooditesse. Enne magama jäämist mängisime Tõde või Tõde ehk Tõde või Tegu ainult küsimustega. Ja siis jäimegi magama.

KOLMAS PÄEV

———————
Ärkasime taaskord kell 8. Pesime hambad, panime riidesse ja läksime alla sööma. Siis võimlesime, hommikuvõimlemine oli samasugune nagu eelmise aasta viimasel päeval ja siis läksime pille häälestama. Proovis mängisime kõiki meie lugusid. Saime proovist veidi varem ära, sest dirigendid olid meile valmistanud muusikateemalise Aliase. Mängisime seda ja siis läksime sööma. Pärast sööki oli jälle proov, pärast mida olid mu sõrmed ville täis. Siis sõime õhtust ja läksime ülesse riideid vahetama. Sellel korral oli stiilika teemaks 1920ndad. 

Minul oli roheline kleit, pärlid, jubedalt piinarikkad kontsakingad ja suur lill juustes. Võtsin Suvilt ka huulepulka, sest see käis stiiliga väga hästi kokku. Siis läksime õue. Iga kord, kui keegi trepist alla õue tuli, võtsid kõik teda väga soojalt vastu, ja andsid komplimente ja märkusi tema kostüümi kohta. Kui juhendajad ka valmis jõudsid, läksime minu traumakiige juurde, kus tegime pilte. Kui kõik said pildid, sõbrapildid ja grupipildi tehtud, algas kuldvillak, mille kategooriad olid nunnud, targad, sünnipäev, ilusad ja Sotto Voce. Ma olin ühes tiimis Miia, Helmi, Lisbeti, Samira ja Getteriga ja meie võistkonna nimi oli lihtne ja loogiline: inimesed. Noh, olime viimased, kes nime valisid, nii et see tuli meil kamast. Saime 4. koha! Võitsid muidugi juhendajad. Siis läksime õue ja algas rebaste ristimine. Selle kohta võib täpsemalt lugeda kroonika Rebased 2023 alt. Seda oli väga lõbus pealt vaadata. Rebased olid Lisbet, Samira, Laura Liisa ja Bente Marta. Neil oli kaks võistlust ja lõpuks ka ristimine ise. Ka see oli väga naljakas ja tore. Siis oligi stiilikas läbi. Kui olin jõudnud tagasi oma tuppa ja võtnud ära oma piinakingad, leidsin oma talla alt villi ja jalad valutasid üleüldse ka. Siis vaatasime jälle filmi ja meie naabrid tulid ka. Umbes kell 00.05 läksime magama.

NELJAS PÄEV

——————–

Ärkasime seekord lõpuks ometi õigel ajal (ma ei tea, äkki oli asi selles, et ma lükkasin kardina kohe pärast äratuste helisemist eest ära , panime jälle riidesse ja läksime alla sööma. Siis tuli võimlemine, kus pidime sammuma täpselt metronoomi järgi. Käisime nii peaaegu iga toa läbi ja jõudsime lõpuks õue. Siis tantsisime ühte kiiret tantsu ja kuna meil läks väga sassi, tegi see seda naljakamaks. Pärast seda läksime tuppa pille häälestama. Siis tuli proov, kus valisime umbes pool meie esinemiskavast. Esimesel pausil jõudis mulle lõpuks kohale mõte, et me ei mängigi seekord kelme (😭)! Kui ma olin oma nutmised ära nutnud, oli aeg minna tagasi proovi. Varsti tuli ka lõunasöögi aeg. Siis tuli veel üks proov (Samal ajal käis suurtel ka luukamber, hoidsin neile mõttes kõvasti pöialt.) ja lõpuks ka õhtusöök, kus saime ise panna endale jäätist!!! Saime peale panna ka siirupit ja marju. See oli väga maitsev. Siis läksime tagasi ülesse ja panime ujukad selga, sest saime minna maailma kõige ilusamasse sauna. Tundus nagu sa istuksid mõnes reklaamis. Väljast paistis ka päike sisse. Lõpuks olime saunas ainult mina, Samira ja Suvi. Tõmbasime üksteisele külmaveeämbrit kaela ja lõbutsesime üldiselt ka. Siis läksime ülesse. Ma panin pidžaamad selga, aga kui sain teada, et õues mängitakse maffiat (kell oli juba 23:00 ehk öörahu), viskasin endale ruttu dressika peale ja jooksin õue. Mängisin kaks mängu, ja siis otsustasin, et lähen tuppa magama. Suvi ja Helmi vaatasid filmi, kui mina ja Mirtel tuppa jõudsime. Siis pakkisime asjad ja jäimegi magama.

VIIES (VIIMANE) PÄEV

——————————–

Ärkasime ja viisime kohvrid ja kotid alla, sest juba kell 12 pidid toad olema tühjad. Läksime sööma. Seekord saime kõigele lisaks ka pannkooke! Hommikuvõimlemist vist polnud, vähemalt meie ei saanud sinna minna, sest tegime suurte kannelde peal kava läbi. Kui olime selle ära teinud, algas selle laagri viimane (😖) toitlustus: lõuna. Sõime ära ja läksime riietuma. Võtsin taaskord Suvi huulepulka. Kui olime riides, hakkasid ka vanemad jõudma. Siis läksime aida taha rivistuma ja algaski kontsert! Meie (väikesed) mängisime sellised lood nagu “Hämariku laul”, Lully “Troiseme intermede”, Allemande, “Kill-kõll kirikukell” ja “Ei lind, ei laul”, mida me laulsime. Suurte lood olid väga ilusad, ja ma arvan, et kõigil läks hästi. Pärast kontserti viisime asjad autosse ja ütlesime kõikidele tšauki. Mina ja Suvi olime ühed viimaseid lahkujaid. Jättes toreda ja hubase Pinska külalsitemajaga hüvasti, hakkaski meie sõit mere äärde sõrmi puhkama.
Laager ise ja laagripaik olid väga toredad ja ootan juba väga järgmist Sottot! Tšauki 😁!

Väike kroonik Marta
Kevad, Väiksed kroonikud

ESIMENE PÄEV

*****************

Laager toimus seekord Tartu Hansa koolis. Kuna olen Tartukas, oli laagripaik seekord mul jube lähedal. Kui olin sinna kohale jõudnud, siis viisin kandle prooviruumi, milleks oli muusikaklass, ja asjad magamistuppa, milleks oli 3. klassi klassiruum. Siis laotasin laiali oma peno ja magamiskoti. Uudistasime veel Helmi, Mirteli ja Suviga koolimajas ringi, panime kandled püsti ning häälestasime need üle. Siis tuli lõuna, milleks oli kõige klassikalisem koolitoit. Lõpetasime varem ja jooksime ülesse magamisruumi. Tee peal sinna lõin oma käe vastu lauaäärt ja mu vasaku nimetissõrm läks jube paiste ja sellega oli raske kannelt mängida ja ka muid asju teha. Kui olin hoidnud sõrme mõni aeg külma vee all, oligi käes prooviaeg. Proov kestis 4 tundi koos ühe pooletunnise pausiga. Uutest väikestest Sottodest oli ainult Suvi, keda ma tunnen juba päris ammusest ajast. Pausi ajal mängisime üleval Aia lauamängu. Kui Aed sai mängitud, jooksime tagasi proovi. Mängisime nii Heidi kui Pille lugusid. Proov lõppes 30 min varem, nii et jooksime ülesse puhkama. Mu kahele sõrmele tekkisid villid 😖.. Õhtuks olid juustused makaronid. Lõpetasime õhtusöögiga jälle varem ja läksime alumisse magamistuppa. Kutsusime sealseid olijaid meie igalaagrise traditsiooni järgi maffiat mängima. Mängisime üleval. Sai päris korraliku mängu, ainult et rahvast oli vähevõitu. Siis pesime hambad ja panime ööriided selga. Enne magamajäämist rääkisime veel anekdoote ja mängisime läbi ühe Suvi toodud lauamängu. Mu sõrm oli nüüd paistes. Siis jäimegi magama ja esimene päev oli läbi.

TEINE PÄEV

*************

Umbes 3 äratuskella helises korraga kell 8 hommikul. Me pesime hambad, riietusime ja mängisime Exploding Kittensit. Mu sõrm oli muutunud veidi punaseks. Ma sain seda liigutada, aga ikkagi oli ebamugav. Kui oli aeg, läksime alla hommikusöögile. Selleks olid võikud, müsli ja puder. Dirigendid käisid pudrusöömisega peale, nii et võtsin putru ja võikusid. Kell 10 oli aulas hommikuvõimlemine, mis oli naljaka muusikaga nagu ikka. Meil algas kell 10:30 proov mis oli Pillega. Mängisime Boogiet 🥵 ja Melanhoolset valssi. Boogie on kõige raskem lugu, seega tegime I ja I-II kandle Ning II ja bassiga eraldi proovi. Esimese hääle harjutamise ajal käisime üleval ja plaanisime, et läheme õhtul poodi. Siis kui meie (II hääl) mängisime, siis oli 1.kandlel paus. Pärast proovi oli lõuna ja siis veidi vabat aega, sest Heidi alustas prooviga 15 min hiljem. Proovis mängisime läbi kõik Heidi lood ja valisime ka homse esinemiskava. Me lõpetasime prooviga varem, sest Heidi ajas meid õue seiklusrajale. Kui olime selle läbinud, mängisime 2 maffiat ja siis õhtusöögile. Pärast seda korjasime oma kompsud kokku ja läksime poodi. Tee peal leidis Lisbet maast pangakaardi. Selle viisime müüjale. Kui olime koolimajas tagasi siis kutsusime suured ka maffiat mängima. Mõned tulid ja mängisime nii umbes 5 mängu järjest. Seekord oli rahvamass suurem. Me läksime kella kaheksast proovi tegema. Margaret üritas olla meie dirigent. Mina pidasin kella üheksani vastu ja siis, tundes, et olen täiesti hauas, lahkusin prooviruumist. Enne magamaminekut mängisime veel korra Exploding Kittensit. On seljataga veel üks äge ja huvitav päev.

KOLMAS PÄEV

***************

…umbes 20 min enne kaheksat oli meie akna taga kuulda kena kevadlikku linnulaulu. Ärkasin ja kuulasin seda vaikuses lamades. Mõtlesin tänase peale: laagri viimane päev, kontsert. Minu päeva esimene närv tuli peale. Siis tõusin ja vaatasin lootusrikkalt toakaaslasi. Lõpuks ärkas Lisbet.. ja jäi kohe tagasi magama…

Kõik ülejäänud ärkasid taaskord mitme äratuskella helina peale. Mu sõrm oli täiesti siniseks muutunud, aga vähemalt polnud liigutamine nii piinarikas. Me rullisime penod/ madratsid kokku ja pistsime (hiigelsuure higivooluga) magamiskotid kottidesse. Panime valmis ka esinemisriided. Siis jooksime alla hommikust sööma. Seekord olid samuti võikud ja puder. Meie (pea)proov algas seekord kell 9:30. Mängisime suurte kannelde taga lood läbi. Siis kolisime tagasi prooviruumi ja mängisime lugusid veel korra. Heidi palus esinemise ajaks mu kannelt ja muidugi ma lubasin 👍. Isegi kui hommikuvõimlemine oli, ei saanud me tulla, sest meil käis proov ju. Pärast proovi (kl 11:10) läksime ülesse ja veetsime veel veidi aega. Kella 12st olime all sööklas. Söögiks oli jõululõuna sarnane eine. Kui sai söödud ja pool tundi kontserdini, siis panime riidesse ja tegime juuksed korda. Suvil tuli alguses välja mingi veider punkarsoeng, aga siis tegime selle märja kammiga korda. (Nb!! Selle kammi märjaks tegemine ei tulnud perfektselt, selle all mõtlen ma oma seeliku läbiligunemist..) Järjestasime noodid ja aitasin Suvi pilli kokku. Siis oligi lavaaeg. Meie esitasime järgmised lood: Pillelt: Südamed ja Lilled, Hiinlaste Söögipulgad, Dooriani Samba, Heidilt: Allemande, Hämariku Laul, The Persuaders (Kelmid ja Pühakud). Nagu te ilmselt teate, Kelmid on kõigi lemmiklugu ja jälle tuli meeleavaldus selle vastu, et järgmine aasta kelme ei mängi. Ma loodan et mängime ikka! Kontsert läks üldiselt hästi, suurte lood olid ka ägedad. Siis tuli grupipilt ja enamikele tšau-tšau. Mina ja Heidi jäime veel mu pilli kokku panema. Siis tõin oma asjad magamistoast ära ja oligi lahkumisaeg.

LAAGER OLI ÄGE NAGU ALATI JA OOTAN JUBA JÄRGMIST!

ps. Mu sõrmega on kõik okei 😛

Väike kroonik Marta
Suvi, Väiksed kroonikud

ESIMENE PÄEV
***************
Minu teekond laagrisse algas kell 10.
Ärkasin, pakkisin asjad kokku ja sõin. Mõne aja pärast nägin ma juba Ruthi autot lähenemas. Olime kokku leppinud, et lähen seekord tema autoga. Tassisin kandle ja kohvri alla ja kahetunnine teekond algaski. Jõudsime väga täpeslt kohale. Tassisime Ruthiga kandle prooviruumi ja asjad majakesse. Seekord nimelt magasime väikestes hubastes majakestes keset laant. Mina magasin ühes majakeses koos Mirteli, Bente Marta, Lisbeti, Laura Liisa, Ronja, Samira ja Piheliga. Üldmulje puhkekeskusest oli väga kena, ja ma arvan, et see on väga hea laagripaik. Kui olime asjad ära pannud, kutsuti meid lõunasöögile. Söök maitses väga hästi. Pärast lõunat oli esimene proov. Meie (väikeste) proovimaja asus teisel pool puhkekeskust (😥). Pidin sinna jõudmiseks varuma 10 minutit vähemalt ja pauside ajal ei olnud eriti aega majakesse minemiseks. Nägin viite uut nägu ja minu kandle asukoht oli seekord kahe uue vahel. Meie dirigendid Heidi ja Pille olid juba kohal ja sorteerisid noote. Panime pillid kokku, häälestasime ära ja hakkasimegi prooviga pihta. Mängisime ühe Heidi ja ühe Pille loo. Pärast proovi oli vaba aeg ja õhtusöök. Kui saime söödud, sõitsin Mirteli ja Lisbetiga trossiga. Enne magamaminekut mängisime veel maffiat. Ja kell 23:30 magasime juba. Esimene päev möödus kiiresti.

TEINE PÄEV 

*************

Hommikul helises kõikide toasolijate äratus kell 08:30. 
Panin ruttu riidesse ja läksin hommikusöögi järjekorda. Pärast hommikusööki oli hommikuvõimlemine. Suured näitasid harjutused ette. Läksime proovi, kus mängisime juba mõnevõrra raskemaid lugusid Pillelt. Meile anti ka väike paus. Pärast proovi läksime lõunasöögile. Lõunaks oli supp. Vihma ladistas laialt, kui jooksime tagasi proovi. Nüüd mängisime Heidi lugusid. Nagu näiteks Allemande’i. Pärast seda kaunist lugu oli proov läbi. Meil oli natuke vaba aega mille jooksul jõudsime 2 korda Exploding Kittensit mängida. Ma sain teada, et Ruth jäi haigeks ja sõitis tartusse 😧.Siis ruttasime õhtusöögile. Pärast seda üritasime suuri endaga maffiat mängima panna, aga neil oli palju tegemist. Niisiis mängisime seda ilma suurteta. Pärast mõnda mängu tuli kellegil idee Ukakat mängida. Siis, kui olime ühe mängu ära mänginud, ütles enamus, et nad on väsinud. Kui aus olla, olin mina ka natuke. Mõned läksid oma majakestesse. Kaasaarvatud mina ja mu mõned toakaaslased. Sättisime end magama ja meeleolurikas päev oligi läbi. 

KOLMAS PÄEV
****************
Kui äratus helises, vudisime hommikusöögile.
Hommikusöök oli kas puder või omlett. Ma soovisin omletti, aga see sai just siis läbi kui minu kord järjekorras oli. Võtsin putru ja võileiba. Pärast hommikusööki tähistasime Regina sünnipäeva. Siis oli hommikuvõimlemine. Seekord tantsisime Jenkat ja Labajalga. Oli väga lõbus. Hiljem, kui tantsud olid tantsitud, valiti homse esitamise jaoks grupid. Ma sain samasse gruppi suurtest Katariina ja Ege Emmaga, väikestest Kaisa, Rebeka ja Mariiga. Pidime mõtlema oma muusikalitegelaste teemalised sõnad laulu ,,Sära, Sära Täheke” viisile. Pidime kokku saama pärast õhtusööki. Pärast gruppide valimist jooksime proovi. Proovis mängisime ,,Südameid ja Lilli”. Ma sain oma selle laagri esimese villi, sest mängisin vist liiga kõvasti. See läks samal päeval ka katki. Pärast proovi anti meile lõpuks võimalus ujuma minna! Jõevesi oli umbes 18 kraadi. Ujusin natuke edasi-tagasi aga siis hakkas külm. Pärast ujumist läksime lõunale. Kui oli söödud, mängisime proovis ,,Südamete” teist lehte. Siis jooksime riietuma. Sõitsime ägeda maastikuautoga kanuutama! Ma oleks tahtnud isegi kauem selle autoga sõita, sest see on nagu ameerika mäed. Olin samas kanuus koos Bente ja Sandraga. Jäime 2 korda kinni, kuid oli VÄGA tore. Kui tulime paadist välja, oli õhtusöök. Nagu ma enne kirjutasin, oli meie grupil proov. Mõtlesime laulusõnad välja. Katariina ja Ege Emma mängivad kannelt, Kaisa, mina ja Rebeka teeme etenduse ja Marii laulab. Pärast proovi sõitsime trossiga ja kell 23.00 mängisime lauamängu. Varsti, pärast toakaaslastele patside tegemist, läksimegi magama.

NELJAS (STIILIKA) PÄEV
*************************

Lõpuks oli käes see kõige toredam päev! 
Hommikul oli nagu ikka hommikusöök, võimlemine, ja proov.
Proovis mängisime Pille kõige raskemat lugu ,,Boogie Kahele”. See tundus alguses väga raske, aga tegelikult ei olnud üldse nii hull. Pärast Boogiet oli lõuna. Kui olime kõhu täis söönud, oli meil grupiproov. Seal proovisime terve kava läbi. Kui olime seda teinud, oli jälle kandleproov. Meid lasti varem ära, sest meile anti aega et panna end stiilikaks valmis. Teemaks oli Muusikal. Ma olin kassidest. Kui oli aeg, läksimegi pildistama. Tegime ka grupipilte. Pärast pildistamist tegime ühte mängu, kus oleme kõik reas ja kõik ütlevad endast eespool olevate inimeste ja enda nime. Nii jäid mul kõikide nimed pähe. Kui see oli mängitud, tuli kavade näitamise aeg. Me olime grupp numder 2. Kuulsime peale enda viisi veel lugusid, nimega: Juba Linnukesed, Võilill, Põdra Maja ja Rongisõit. Pärast esitusi tuli Anni tehtud tiimimäng, kus pidi kuulama filmimuusikat ja ütlema mis filmist see on, või vastama Sottoga seotud küsimusele. Kui teadsid vastust, pidid istuma toolile (mis asus kõikide tiimide keskel) ja vastama. Kui vastad õigesti, saab sinu tiim punkti. Kui vastus on vale, lihtsalt ei saa seda punkti. Meil oli väga lõbus. Toolimängule järgnes tiimimängu teine osa: Muusikali Sõnarägastik. Pidime tiimikaaslastega otsima välja 10 muusikalinime rägastikust. Saime 4 koha! Noh, toolimängus läks hästi, aga rägastik ei tulnud kõige paremini välja. Siis, pärast mänge, tehti ühine pilt, valiti uued häälerühmavanemad ja kroonikud. Mulle tundus see tore mõte, ja saingi! Muidu, pärast seda, jõime morssi ja läksin asju pakkima. Kui kõik oli pakitud, heitsin magama. Mulle ikka väga meeldis see päev.

VIIES PÄEV
************

Ja ongi käes see viimane päev 😢.
Hommikusöök oli tavaline, ainult vihma ladistas, nii et ei saanud väljas istuda. Hommikuvõimlemine oli seekord selline, et üks inimene teeb ringi keskel harjutuse ette, teised teevad järele ja ettenäitaja pidi valima uue inimese, kes tuleb tema asemele. Pärast võimlemist oli proov, kus mängisime kõiki Heidi lugusid kaasaarvatud ,,Kelme ja Pühakuid”. Kui proov lõppes, palusid kõik et mängiksime Kelme nüüdsest iga laager. Ja Heidi lubas! Ma arvan, et Kelmid on enamiku lemmiklugu sel aastal. Panime kandled, puldid ja häälestajad kokku ja läksime suuri kuulama. Nad mängisid väga ägedaid lugusid aga ,,Love Runs Out” oli mu lemmik. Kui olime ära kuulanud, läksime sööma. Magustoiduks oli jäätis. Varsti tulid mulle vanemad järgi ja tegin neile tuuri ümber puhkekeskuse. Kui olin neile ära näidanud nii viimse kui paiga mida ma teadsin, hakkaski minu kahetunnine sõit tagasi Tartusse.

LAAGER OLI SUPERTORE JA ELAMUSROHKE! OOTAN JUBA HUVIGA JÄRGMIST!!

Väike kroonik Marta
Sügis, Väiksed kroonikud

Esimene päev

Peaaegu kohe peale saabumist oli lõuna, aga ikka oli aega, et asjad lahti pakkida. Peale lõunat tegime ikka hoolega proovi, aga pauside ajal oli lõbu ja suhtlemist laialt. Eriti lõbusaks läks peale õhtusööki, sest siis oli proov läbi ja sooviad said poodi minna (ma ei läinud kaasa, vaid mängisin Paulaga potikat). Peale poeskäiku oli võimalus veel pikalt mängida. Sellel toredal õhtul mängisime “bibidi-babedi buu” mis käib (nii palju kui aru sain ja meeles on) nii: ringi keskel on üks inimene kes käib ringi ja ütleb inimestele asju, kui ta ütleb “boo” ei tohi sa midagi teha, kui ta ütleb “bibidi-babedi buu” pead sa temaga samal ajal või varem “buu” ütlema, kyi ta ütleb sulle “aaria” pead sa oma kõrval olevatelt inimestelt käest kinni võtma ja laulma “aaaa”, kui ta ütleb sulle “elevant” pead sa endale tegema londi ja kaks sinu kõrval olevat inimest sulle kõrvad, kui ta ütleb “lendur” pead sina tegema endale prillid ja sinu kõrval olevad inimesed tiivad ja kui ta ütleb “öökull” pead sa tegema oma silmade ümber suured ringid ning su kõrval olevad inimesed tiivad. Juhul kui sa käitud sõna korral valesti, vahetad sees oliaga kohad ja hakkad ise küsima.

Teine päev

Hommiku söögiks olid võileivad ja puder. Peale hommikusöök pillid häälde (kes enne hommikusööki ei pannud) ja mängima! Pausid olid seegi kord lõbusad, aga ikkagi oli kõige lõbusam süüa väga head lõunat ja peale seda uuesti mängima (kannelt) minna. Ühel pealelõunasel pikemal pausil tegime me inimpüramiidi mille pilt on nüpd Instagramis. Peale õhtusööki oli jälle poeskäik (kuhu ma ka ei läinud, aga kommi ikka sain). Sellest õhtust on mul kõige paremini meeles kuidas me mängisime viimse võimaliku hetkeni tõde või tegu.

Kolmas (esinemise) päev

Olin hommikul pisut närvis, aga see kõik laabus peale kosutavat hommikusööki. Me tegime jällekord proovi (nüüd juba laval). Ma arvan, et kontsert läks hästi ja kogu laager oli põnev ja tore.

Väike kroonik Anette
Suvi, Väiksed kroonikud

Esimene päev

Saabusime Vehendi motelli ja esimene asi mis mulle silma torkas oli see, et maja oli suur ja selle ümber imekaunis aed. Proovid olid väga toredad aga päeva parim osa oli ikkagi see kui me läksime kõik koos ootamatult sooja Võrtsjärve ujuma.

Teine päev

Hommikul ärgates nägin katuseaknast sinist taevast ja päev tõotas tulla päikeseline ja tore. Proovid olid väga vahvad ja vaba aega oli piisavalt aga mitte ka liiga palju, et seda millegagi sisustada ei oleks olnud. Päeva lõpus tabas meid ka üks üllatus meid jaotati pimevalimiste kaudu tiimidesse ja me pidime järgmisel õhtul olevaks stiilikaks midagi välja mõtlema. Me leppisime oma tiimiga kokku, et kohtume kell 20.00 meie toas aga sellega juhtus väike apsakas kui ma olin meie tiimi oodanud 20.07 läksin ma õue palli mängima selle mängu nime ma ei mäleta aga see oli väga vahva. Kui ma tuppa läksin olid meie suured kõik juba välja mõelnud au ja kiitus neile ja nende plaan oli parim mis ma kunagi kuulnud olen. Õhtul läksin ma rahuliku südamega magama.

Kolmas päev

Hommikul ärgates oli mul mõttes stiilipidu nii, et mulle tekitas väikesi raskuseid proovidele keskenduda aga kui proovid lõpuks läbi said olin ma väga õnnelik vaatamata asjaolule, et keegi oli mulle nätsu juustesse pannud. Stiilipidu hakkas kell 19.00 ja ma olin õudsalt elevil aga elevil ei olnid ma ilma asjata kõik esinemised olid väga vahvad ja esimesena olnud tiimi võistlus oli eriti tore. Enne meie korda lavale astuda olin ma pisut närvis aga me tegime ära ja mulle tundus, et teistele meeldis aga loomulikult meeldis see mulle.

Neljas päev

Hommikul ma magasin sisse, õigemini äratati mind neli minutit enne hommikusööki. Proovid olid toredad kui välja arvata see, et mul oli kohutav peavalu. Parim osa päevast oli ikkagi õhtu kui väljas oli torm ja sees oli väga tore samal ajal “Impeeriumi” mängida kõigi arvates oli see õige tore mäng ja me mängime seda järgmises laagris ka. Ma lahkusin neljapäeva õhtul aga laager oli siiski väga tore ja ootan huviga järgmist.

Väike kroonik Anette

Kevad, Väiksed kroonikud

1 PÄEV
• • •
Seekord toimus laager Tartus! Sinna sain koos oma hea sõbranna Mirtli autoga. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et ma olin paarist asjast valesti aru saanud ja selle tulemusel oli minu pill millel mängida Viljandis mina ise aga Tartus. Aga õnneks sain mängida Gerda pillil millel oli 56 keelt!! See oli lahe ja uhke tunne. Vahepeal olime ka enda magamiskohta avastanud ja kohad valinud. Siis tuli lõuna-söök oli nagu alati maitsev. Pärast seda alagasid proovid mängisime luukambri lugusid ja vaatasime ka mõnda uut. Kokkuvõtteks oli esimene päev tore

2 PÄEV
• • •
Äratus oli kaheksast (mis sest et mina olin üleval juba seitsmest, teised polnud )
Pärast söömist algasid proovid. Jagasime ka luukambei jaoks gruppidesse. Mina olin Meeliga ja meie looks sai “Rock it” ja mängima pidi esimese lehekülje. Meil läks väga hästi! Pärast luukambrit oli paus. Olin natuke pabinas kuidas mul läks, aga kuna meil oli lihtsam lugu tuletaksin endale meelde et kõik mis ka juhtub tähtis on osavõtt mitte võit. Õhtul mängisime veel grupiga kõik esinemise lood ka läbi. Kui me oma tuppa jõudsime ja õhtused protseduurid tehtud hakkasime rääkima õudusjutte…

3 PÄEV-VIIMANE PÄEV
• • •
Ärkasime 8-st. Pakkisime asjad kotti, otsisime asju taga nagu tavaliselt laagri lõppus. Taaskord kostusid kõrvu küsimused nagu “Kus on minu…? Kas keegi on näinud…?” Jne. 
Saime ka teada kes mängivad suvel juba suurte hulgas. Mina sain ka!!!! Hakkan suurtes mängima teist kannelt ja olen enda üle üpriski uhke.
Kontserdi lugusid sai ka läbi harjutatud ainult umbes kümmekond korda, et publik kuuleks ikka kauneid lugusid, mitte kauneid vigu. Lühidalt läks kontsert ime hästi. Kõik lood tulid kenasti välja ja kõlasid ilusti (suurte omad ka muidugi)
Ja siis algaski sõit kodu poole. 
Tänud taaskord kokkadele kes meid toitlusasid. Laager oli tore ja ma tänan ka kõiki neid kes selle laagri imeliseks muutsid ja kohtume juba suvel suurtes!

Väike kroonik: Elerin
Sügis, Väiksed kroonikud

1. PÄEV

Seekord toimus laager Kiviõlis mis tähendas, et viljandist sõitis sinna oma 2 ja pool tundi. Teekonnal möödusime väga ilusast maastikust. Päev oli päikseline ja tore. Meil, Viljandlastel oli au olla esimesena kohal. Bussist väljudes oli nii mõnelgi (kaasa arvates minul) pea ära lüüa. Aga õigeks ajaks jõudsid sellegipoolest peaaegu kõik. Kiviõli kunstide kandleõpetaja Kaarin näitas kuhu pillid panna ning pärast seda saime selle hiiglaslikku majaga tuttavaks. Kell oli märkamatult saanud juba peaaegu üks mis tähendas et me hakkasime seadma samme Kiviõli kooli poole kus toimus söömine. Toit oli kogu laagri vältel IMELINE. Pärast söömist ehk kella kahe paiku hakkas proov. See oli natuke väsitav, aga õnn ja elevus korvasid selle. Pärast õhtusööki (millega lõppesid ka proovid selleks päevaks) kutsuti meid saali kus meid jagati stiilipeo jaoks grupideks. Nende grupidega pidime me mängu/tegevuse välja mõtlema mida saaksid kõik mängida. Pärast seda hakkasime libahundimängu mängima. Märkamatult oli saabunud uneaeg…

2. PÄEV

Äratuskell helises juba kell kaheksa (aga vähemalt hiljem kui koolipäeval 😊) niiet sellega algas päev. Kella üheksa paiku oli hommikusöök mis oli taaskord imeline! Kella kümmest kuni kella (poole) üheni oli proov. Toidust ma ei hakka rääkima kuna see oli taaskord ülihea. Kell kaks hakkasid taas proovid. Proov lõppes juba poolviis. Me saime puhata ja niisama olla. Muidugi hakkasime me libahunti mängima.
Pärast õhtusööki hakkasime stiilika jaoks sättima. Me tegime patse ja sättisime lehve. Vahva ühesõnaga.
Stiilikas oli samuti SUPER. Mänge oli palju üks lahedam kui teine. Kõikidest tehti ka pilti ja lõpus ühis-ning sõbrapilti.
Alt väikeste prooviruumi juurest sai ka näksimist.
Õhtul tegime väikestega ka jelly bean challengit. Sellega sai väga kõvasti naerda. Mängisime veel ka stiilika mänge. Taas oli jõudnud uneaeg…

3. PÄEV [VIIMANE PÄEV]

Äratuskell helises taas kaheksapaiku aga kõik olid niikuinii juba umbes poole kaheksa paiku üleval. Käis vilgas pakkimismöll. Peaaegu koguaeg kostsid küsimused “Kas keegi on näinud minu…?” või “Kus on minu…?” Sööma jõuti õnneks õigel ajal. Proov oli kümmnest umbes kaheteistkümmneni, sest ega kandled ju ennast ise ei paki! Lõuna oli ikka kella paiku. Seekord läks lõuna väga ruttu. Kõik kiirustasid ennast kontserdi tarvis valmis panema. Mina jõutsin oma 10 tüdrukule patsi teha. Viimasega jõudis võib olla isegi liiga napilt. Lippasime kõik alla saali juurde. Seal korrati kõik asjad veel üle. Kui meie, väiksed lavale läksime olin ma elevusest plahvatamas aga samas oli uhke tunne ka. Kui lood olid ka suurtel mängitud siis esines Kiviõli kandleansambel “Kõuekeeled”. Neil olid nii lahedad lood. Nad laulsid ja võib vist öelda küll et nemad panid pillid kõlama.
Kui kontsert läbi oli ka vabatahtlik muuseumi külastus.

+MUUSEUM+

Mina olin üks nendest kes läks muuseumisse. Seal oli mega lahe!!! Meile räägiti kaevandamise ajaloost mis oli huvitav. Siis saime ka rongiga sõita mis oli noh pehmelt öeldes lahe. See oli SUPER. Giid pani ka erinevaid masinaid tööle. Mõni neist tegi ikka jubedat lärmi. Laest rippusid alla stalakdiidid.
Laager oli lihtsalt supper! Tänud kokatädidele maitsva söögi eest ja kõikidele teistele kes tegid selle laagri imeliseks.

Väike kroonik Elerin

Suvi, Väiksed kroonikud

1. päev

Ma tulin Katariina, Miia, Paulina, Moonika ja Hanna Liisiga koos Tallinnast liinibussiga. Kohale jõudes pidime kohe sööma minema. Pärast sääki panime kandled kokku ja häälde. Kordasime vanasi lugusi. Peale õhtu sööki mängisime väikekannelt ning seejärel pidid kõik (suured ja väiksed) pikkuse järjekorda võtma. Meid jagati kuute võistkonda. Ma olin number 2. Me pidime näidendi tegema teemal, mis meile anti. Mu tiimi teemaks oli sünnipäev. Pärast mängisin Laura, Anni, Liidia ja Eleriniga Rongimängu.

2. päev

Hommikul äratas Kata mind kell 7.45. Peale hommikueinet panime kandled häälde. Mängisime uusi lugusi. Õppisime väiksel kandlel ka ühe uue loo. Meile anti ka aega oma tiimiga proovi teha. Peale õhtusööki võtsime vanuse järgi järjekorda ning meid jagati tiimidesse, tegime kahooti. Läksime õue näidendeid tegema ja vaatama. Pärast oli rebaste ristimine.

3. päev

Ärkasime kaheksa paiku. Otsustasime ära milliste lugudega me esinema läheme. Me mängisime suurte kanneldel. Mängisime ka väike kannelt. Kell 23 algas öörahu, sest homme oli esinemine. Käisime Valjala kirikut ka vaatamas.

4. päev

Ärkasime peale kaheksat. Hommiku poole mängisime jälle suurte kanneldel. Me tegime nii, et noodid panime pesulõksudega kinni. Me mängisime vaikselt kuna sõrmedele ei tahtnud haiget teha. 17.30 läksime bussile, et sõita Jööri külla, kus me esinesime. Kõigepealt oli ühislugu siis meie (väiksed) ja suured olid viimased ning siis tuli simman. Kui hakkasime magama jääma tuli punane kuu nähtavale. Kõik läksid punast kuud ja Marssi rõdule vaatama.

5. päev

Kui hommikul tõusime pidime asju kokku panema hakkama. Mängisime uusi lugusi ja väikest kannelt. Peale sööki tuldi meile järgi.

Väike kroonik Mariann

Kevad, Väiksed kroonikud

Hakkasime Sakust Katariinaga Loo muusikakooli poole sõitma. Kui ma Katariinaga kohale jõudsin, oli Emmi juba kohal. Minu toakaaslased oli: Hanna Liis, Moonika, Alice, Liisbet, Katariina, Emmi Milda, Paula, Triinu, Maarit ja Katriin-Liisbeth. Kui meil olid kandled hääles hakkasime kell 13.00 sööma. Peale sööki olid proovid. Me väikesed tutvustasime ennast ning hakkaski proov pihta. Meie lood on “Vikerkaar”, “Loch Lomond”, “Ümisemislaul”, “Vaalaskala rock” ja “Tervitus laul”. Sõime ning seejärel mängisime “Libahundi mängu”. Me jäime kell 23 magama.

Hommikul ärkasime kell 7, välja arvatud Triinu, tema magas väga kaua. Seejärel panime kandled häälde ning sööma. Täna mängisime ka väike kannelt. Meil oli ka uus lugu, “Lõbus labajalg”. Meil olid väga toredad õpetajad: Pille ja Gerda. Ka sellel õhtul mängisime hundi mängu, me ei tüdine sellest kunagi (või no mina vähemalt). Seejärel läksime magama kell 23.

Järgmine päev ärkasime 07.08. Nii nagu iga hommik panime pillid häälde ja sööma. Ka täna mängisime labajalga ja väikest kannelt. Täna me käisime poes. Kell seitse hakkasid väiksed igasugu mänge mängima (ka hundimängu). Kui ma õhtul magama üritasin jääda, hakkas Kata unes rääkima mingist Nämm Nämmist. Enne magama jäämist mängisime koos Anni ja Lauraga ja teistega hundi mängu.

Järgmisel hommikul panime asjad kokku, mängisime mõned korrad esinemis lood läbi ja panime ka kandled kokku. Seejärel läksime kultuurikeskusesse ning kui me seal lood läbi mängisime käisime söömas ning algaski kontsertt…

26.-29.04.2018

Väike kroonik Mariann