Keskmised kroonikud, Kevad

Esimene päev

Esimene päev algas sellega, et pidin kl 8.00 ärkama ja end valmis panema sõiduks Tartusse. Sellel korral pidid kõik Viljandi inimesed endale ise transpordi hankima. Umbes kl 10.00 väljusin ma isaga Viljandist. Teekond oli väsitav ja ma magasin enamuse sellest. Kui kohale jõudsime, siis oli kell umbes 11.15. Kuna läheduses ei näinud me kedagi teist kanneldega, siis oletasin, et olin esimene kes kohale jõudis. Märkasin maja eest mööda kõndimast Anni. Kuna tema läks sisse, siis läksime ka mina ja minu isa. Tõepoolest olin ma esimene. Jätsime kotid paika ja ootasime, et keegi tuleks ja ütleks kuhu me asjad peaksime panema ja kus miski asub. Lõpuks tuli keegi. Inimene näitas meile, et kus me esineme, kuhu kandled saab paigutada ja kuhu kotid. Samuti näitas ta kus me magame ja kui Ann oli bussijaama teistele vastu läinud, siis et kus on dušširuumid. Samal ajal kui Ann oli bussijaamas, pidin mina laagrilisi vastu võtma ja neile ütlema kuhu nad oma kandled ja kotid peaksid panema. Ütlesin kõigile kes tulid, et kuhu nad oma asjad viima peaksid, aga ikka kõndisid mõned minu sõnu kuulmata mööda, ei teinud minust väljagi ja pärast ei saanud aru kus nad on. Kui Ann lõpuks bussijaamast tagasi jõudis, siis võisin lahkuda oma tööpostilt. Suured olid viinud oma kandled keemia klassi ja väikesed kõrval asuvasse muusika klassi. Seal algasid meie proovid. Panime oma pillid valmis ja häälestasime. Kl 13.00 saime koolis süüa. Kl 14.00 algas proov. See kestis kuni 18.00-ni ja vahepeal oli väike 5 minutiline paus. Me mängisime selle aja sees ära kõik Pillipeo lood mis meil olid. Kl 18.00 saime jälle süüa. Enamus inimesi ei jäänud kooli ööseks, sest nad kas ise elasid lähedal, või elas keegi nende sugulastest lähedal. Kuna järgmisel päeval toimus luukamber, siis tahtsid kõik kangesti teada kellega nad samas grupis olid, et nad saaksid ka eelmisel õhtul harjutada. Ka mina algul harjutasin, kuid kuna mõned gruppide liikmed kattusid teiste gruppide liikmetega, siis ei saanud ma väga kaua koos grupiga harjutada. Samuti hakkasid mul sõrmed valutama ja ma ei tahtnud neid enne luukambrit katki mängida. Nii ma, siis kuulasin kuidas Miia ja Paulina mängisid. Varsti tüdinesin ja läksin ruumi kus magasime ja tegelesin veidi aega omade asjadega. Peale seda läksin magama.

Teine päev

Järgmisel päeval olin pannud äratuse varajaseks, sest teadsin, et olen aeglane ärkaja. Hommikusöök pidi olema kl 9.00, aga mina ärkasin 7.30. Kõik ütlesid, et see on isegi aeglase ärkaja kohta väga vara. Jõudsin isegi enne hommikusööki kandle ära häälestada. Peale hommikusööki oli veidi aega proovini. Sellel ajal ma lihtsalt puhkasin. Proovis me jõudsime mängida 3 lugu. Siis tulid väikeste õpetajad ja ütlesid, et tahavad väikeste luukambri ära teha. Selleks ajaks saatsid dirigendid meid enda luukambri lugusid harjutama. Eelmisel õhtul olime teada saanud kellega me luukambris olime. Mina olin Miia, Eliise, Stella Elisabethi, Katriin-Liisbethi ja Nelle-Anniga. Kuna Katriin-Liisbeth ja Nelle-Ann mängisid kahes luukambris, siis sellel korral olid nad teise grupiga proovis ja ülejäänud meist harjutasid koridoris lugusid. Peale proovi oli kell juba saanud 13.00 ja oli lõuna. Peale lõunat tegime veidi kõikidega koos proovi ning, siis anti meile 1h ja 30 min, et veel lukambri lugusid harjutada. Seekord ei saanud me seal olla kus enne, sest seal tegid nüüd dirigendid Laura ja Ruth oma proovi. Väikestel oli 30 min paus just alanud ja me saime pooleks tunniks sinna minna proovi tegema. Kui nad oma ruumi tagasi tulid, siis lahkusime meie sealt ja hakkasime mõtlema, et kuhu me nüüd, siis saaksime proovi minna tegema. Veel kordagi ei olnud me saanud minna proovi tegema keemia klassi. Sellel hetkel tegi seal proovi üks teine grupp, aga me ütlesime neile, et tahame ise ka seal proovi teha. Saime seal proovi teha seni kuni teised tulid oma kanneldega sisse ja luukamber oli algamas. Paulina võttis oma pilli klassist välja, et häälestada. Ukse taga ootamine oli pingeline. Mitte keegi ei teadnud kui palju me pidime lugusid mängima. Me ei teadnud, kas me peame mängima kõik lood ette või on tehtud valik. Kui nii, siis kas me peame mängima lood otsast lõpuni, või ainult katkendeid. Kui sisse saime ja meie kord oli, siis saime teada, et pidime mängima kõik lood, kuid neist kõigist mingi katkendi. Meil läks päris hästi, aga oli ka mõningaid apsakaid. Enne luukambrit olid kõik kindlad, et seda tehakse selleks, et need kes ei oska mängida välja visata, aga see oli lihtsalt selleks, et kontrollida kui hästi me lugusid oskasime. Dirigendid ütlesid, et mis me paremini peaks tegema jne. Kui luukamber oli kõigil tehtud, siis saime kl 18.00 jälle sööma minna. Peale seda meil enam proove ei olnud. Nelle-Ann ja Stella olid endale vanemad 21.00 ks järgi kutsunud ja nad nautisid koos teistega vaba aega.  Mul olid isegi kaks lauamängu kaasa võetud, aga keegi ei tahtnud mängida. Paulina oli nõus mängima ainult rongimängu, aga seda ainult Anni ja Lauraga. Mina pühendasin enda õhtu joonistamisele. Umbes kl 23.00 lõpetasid kõik oma lauamängud ja hakkasid magama minema. Ann tuli korraks sinna kus meie magasime ning võdistas õlgu ja ütles, et meil olevat seal kohutavalt külm. Ta käskis meil teiste juurde soojemasse tuppa minna ja ega meil eriti midagi muud üle jäänudki. Viisime madratsid ja magamiskotid teise tuppa, aga kotte ei võtnud, sest nende jaoks ei olnud seal ruumis ruumi. Mind pandi Ruthi kõrvale magama ja Paula magas minu kõrval. Paulina ja Miia magasid meist veidi eemal. Rääkisime väljaspool seda ruumi veel veidi juttu ja läksime, siis soojemasse tuppa magama.

Kolmas päev

Viimasel päeval oli mul äratus jälle kl 7.30. Algul ma ei saanud isegi aru, et see oli minu äratus, aga kui ma olin veidi “toibunud”, siis panin selle nii kiiresti kui võimalik kinni. Äratus oli kõik toasviibijad üles äratanud, aga enamus neist läksid tagasi magama. Sain jälle oma asjadega piisavalt vara valmis ja jõudsin ka kandle ära häälestada. Peale hommikusööki jõudsime isegi oma madratsid ja magamiskotid kokku pakkida. Proov algas kl 10.00. Seal me mängisime läbi kõik kontsertil esitatavad lood. Peale seda viisime kandled ja puldid aulasse ning siis saime kl 13.00 sööma. Peale sööki tegid väikesed laval proovi ja, siis tegime meie. Paulina sai samal ajal oma rääkimisoskust arendada, sest tema oli kontserti teadustaja ja ütles kes järgmisena pidi esinema. Peale proovi oli meil 45 min aega, et riided ära vahetada ja pillid häälestada. Paulinal läks järjekorra õppimisega nii kaua aega, et ma pidin isegi tema kandle ära häälestama. Lõpuks oli kontsert. Sinna olid kokku tulnud nii sõbrad, tuttavad kui ka kohalikud huvilised. Kontsert oli lõbus ja kõik olid väga tublid. Peale kontserti tegime pilti ja läksime koju.

Ikkagi kõige parem osa laagrist oli söök.

Keskmine kroonik Regina (vasakult teine)
Kevad, Väiksed kroonikud

1 PÄEV
• • •
Seekord toimus laager Tartus! Sinna sain koos oma hea sõbranna Mirtli autoga. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et ma olin paarist asjast valesti aru saanud ja selle tulemusel oli minu pill millel mängida Viljandis mina ise aga Tartus. Aga õnneks sain mängida Gerda pillil millel oli 56 keelt!! See oli lahe ja uhke tunne. Vahepeal olime ka enda magamiskohta avastanud ja kohad valinud. Siis tuli lõuna-söök oli nagu alati maitsev. Pärast seda alagasid proovid mängisime luukambri lugusid ja vaatasime ka mõnda uut. Kokkuvõtteks oli esimene päev tore

2 PÄEV
• • •
Äratus oli kaheksast (mis sest et mina olin üleval juba seitsmest, teised polnud )
Pärast söömist algasid proovid. Jagasime ka luukambei jaoks gruppidesse. Mina olin Meeliga ja meie looks sai “Rock it” ja mängima pidi esimese lehekülje. Meil läks väga hästi! Pärast luukambrit oli paus. Olin natuke pabinas kuidas mul läks, aga kuna meil oli lihtsam lugu tuletaksin endale meelde et kõik mis ka juhtub tähtis on osavõtt mitte võit. Õhtul mängisime veel grupiga kõik esinemise lood ka läbi. Kui me oma tuppa jõudsime ja õhtused protseduurid tehtud hakkasime rääkima õudusjutte…

3 PÄEV-VIIMANE PÄEV
• • •
Ärkasime 8-st. Pakkisime asjad kotti, otsisime asju taga nagu tavaliselt laagri lõppus. Taaskord kostusid kõrvu küsimused nagu “Kus on minu…? Kas keegi on näinud…?” Jne. 
Saime ka teada kes mängivad suvel juba suurte hulgas. Mina sain ka!!!! Hakkan suurtes mängima teist kannelt ja olen enda üle üpriski uhke.
Kontserdi lugusid sai ka läbi harjutatud ainult umbes kümmekond korda, et publik kuuleks ikka kauneid lugusid, mitte kauneid vigu. Lühidalt läks kontsert ime hästi. Kõik lood tulid kenasti välja ja kõlasid ilusti (suurte omad ka muidugi)
Ja siis algaski sõit kodu poole. 
Tänud taaskord kokkadele kes meid toitlusasid. Laager oli tore ja ma tänan ka kõiki neid kes selle laagri imeliseks muutsid ja kohtume juba suvel suurtes!

Väike kroonik: Elerin
Keskmised kroonikud, Kevad

1.PÄEV

Seekordne laager algas 28.Veebruar.

Laager toimus Tartu Hansa koolis. Hommikul läksime kooli kohale panime kandled püsti ja ootasime lõunat. Saime lõunasööki. Toit oli väga maitsev. Peale lõunat oli meil proov, seal tegime läbi laulupeo(kandleöö) lugusid.”Vahva” oli see et seekord oli II häält ainult kaks tükki, mina ja Nora. Me saime päris hästi isegi hakkama. Oli õhtusöögi aeg.Jälle sai maitsvat toitu:)

Peale õhtusööki saime teada luukambri grupid(luukamber toimus teisel päeval).

Nüüd oli õhtu, kes harjutas, kes läks koju magama ja kes veetis niisama aega.Mina ja teised Ülenurme omad ööbisime oma kodudes. Lõpuks läksin ka mina koju. Teised veel harjutasid, aga mõne aja pärast läksid ka nemad koju.

2.PÄEV

Oli hommik, ning aeg oli Hansa kooli sõita.

Jõudes kooli sättisime kandled häälde ja kes veel tahtis läks hommikust sööma. Peale hommikusööki oli meil jälle proov. Nüüd tegime läbi luukambri lugusid. Nendega läks päris kiirelt kui siiski mõned lood jäid mängimata, sest väikestel oli luukamber, aga meie saime samal ajal harjutada. Kuna mina pidin mängima kahe grupiga siis oli vaja oma prooviaeg ilusti ära jagada et mõlema grupiga saaks proovi teha. Nüüd sai jälle lõunasööki. Tegime kõik koos veel mõned lood läbi ja saime aega et luukambri lood kõik ilusti läbi mängida. Kui proovi aeg oli läbi pidime minema ja oma gruppides lood ette mängima. Meile anti väga otsest ja ausat tagasisidet,et tulevikus veel paremini mängida. Kui kõik grupid olid ära mänginud, siis sai õhtusööki süüa. Peale seda chillisime teistega koos ja rääkisime niisama juttu. Õpetasime üksteist tantsima ja saime naerda. Oli jälle aeg lahkuda. Läksime koju.

3.PÄEV

On 2.märts,päev mil toimus meie kontsert. Jõudsime jälle koolimajja, sättisime kandleid ning olime prooviks valmis. Tegime kontserdi lood läbi. Meil on päris keerukas lugu Tango, seda said mängida vaid vähesed kuid nende seas sain seda teha ka mina:) Proov tehtud, oli lõunasöögi aeg. Peale söömist oli meil veel veidi aega et kandleid häälestada ja kõik valmis sättida. Seekord teadvustas meie kontserti Paulina. Ta sai päris hästi hakkama. Lood tulid ilusti välja ja kõik läks ka muidu väga hästi kui välja arvata see, et Nora end vigastas ja oleksin olnud äärepealt üksi pidanud II häält mängima. Õnneks sai ta esineda ja ma ei olnud üksi. Kontsert sai läbi ning tuli jälle teistega hüvasti jätta. Loodan et teile kes meie kontserdil käisid meeldis see väga 😊. Laager ongi nüüd läbi ja järgmiseks tuleb kandlefestival. Vaadake, et te seal kindlasti kohal olete, sest te ei taha meie esinemist maha magada.

Keskmine kroonik Nelle-Ann

Sügis, Väiksed kroonikud

1. PÄEV

Seekord toimus laager Kiviõlis mis tähendas, et viljandist sõitis sinna oma 2 ja pool tundi. Teekonnal möödusime väga ilusast maastikust. Päev oli päikseline ja tore. Meil, Viljandlastel oli au olla esimesena kohal. Bussist väljudes oli nii mõnelgi (kaasa arvates minul) pea ära lüüa. Aga õigeks ajaks jõudsid sellegipoolest peaaegu kõik. Kiviõli kunstide kandleõpetaja Kaarin näitas kuhu pillid panna ning pärast seda saime selle hiiglaslikku majaga tuttavaks. Kell oli märkamatult saanud juba peaaegu üks mis tähendas et me hakkasime seadma samme Kiviõli kooli poole kus toimus söömine. Toit oli kogu laagri vältel IMELINE. Pärast söömist ehk kella kahe paiku hakkas proov. See oli natuke väsitav, aga õnn ja elevus korvasid selle. Pärast õhtusööki (millega lõppesid ka proovid selleks päevaks) kutsuti meid saali kus meid jagati stiilipeo jaoks grupideks. Nende grupidega pidime me mängu/tegevuse välja mõtlema mida saaksid kõik mängida. Pärast seda hakkasime libahundimängu mängima. Märkamatult oli saabunud uneaeg…

2. PÄEV

Äratuskell helises juba kell kaheksa (aga vähemalt hiljem kui koolipäeval 😊) niiet sellega algas päev. Kella üheksa paiku oli hommikusöök mis oli taaskord imeline! Kella kümmest kuni kella (poole) üheni oli proov. Toidust ma ei hakka rääkima kuna see oli taaskord ülihea. Kell kaks hakkasid taas proovid. Proov lõppes juba poolviis. Me saime puhata ja niisama olla. Muidugi hakkasime me libahunti mängima.
Pärast õhtusööki hakkasime stiilika jaoks sättima. Me tegime patse ja sättisime lehve. Vahva ühesõnaga.
Stiilikas oli samuti SUPER. Mänge oli palju üks lahedam kui teine. Kõikidest tehti ka pilti ja lõpus ühis-ning sõbrapilti.
Alt väikeste prooviruumi juurest sai ka näksimist.
Õhtul tegime väikestega ka jelly bean challengit. Sellega sai väga kõvasti naerda. Mängisime veel ka stiilika mänge. Taas oli jõudnud uneaeg…

3. PÄEV [VIIMANE PÄEV]

Äratuskell helises taas kaheksapaiku aga kõik olid niikuinii juba umbes poole kaheksa paiku üleval. Käis vilgas pakkimismöll. Peaaegu koguaeg kostsid küsimused “Kas keegi on näinud minu…?” või “Kus on minu…?” Sööma jõuti õnneks õigel ajal. Proov oli kümmnest umbes kaheteistkümmneni, sest ega kandled ju ennast ise ei paki! Lõuna oli ikka kella paiku. Seekord läks lõuna väga ruttu. Kõik kiirustasid ennast kontserdi tarvis valmis panema. Mina jõutsin oma 10 tüdrukule patsi teha. Viimasega jõudis võib olla isegi liiga napilt. Lippasime kõik alla saali juurde. Seal korrati kõik asjad veel üle. Kui meie, väiksed lavale läksime olin ma elevusest plahvatamas aga samas oli uhke tunne ka. Kui lood olid ka suurtel mängitud siis esines Kiviõli kandleansambel “Kõuekeeled”. Neil olid nii lahedad lood. Nad laulsid ja võib vist öelda küll et nemad panid pillid kõlama.
Kui kontsert läbi oli ka vabatahtlik muuseumi külastus.

+MUUSEUM+

Mina olin üks nendest kes läks muuseumisse. Seal oli mega lahe!!! Meile räägiti kaevandamise ajaloost mis oli huvitav. Siis saime ka rongiga sõita mis oli noh pehmelt öeldes lahe. See oli SUPER. Giid pani ka erinevaid masinaid tööle. Mõni neist tegi ikka jubedat lärmi. Laest rippusid alla stalakdiidid.
Laager oli lihtsalt supper! Tänud kokatädidele maitsva söögi eest ja kõikidele teistele kes tegid selle laagri imeliseks.

Väike kroonik Elerin

Sügis, Suured kroonikud

Esimene päev

Leidsime Lauraga Miia ja Sandra Sikupilli prisma juurest ning üritasime asjad minu väiksesse, aga armsasse jazzi ära mahutada. Miia isa küll naeris kõrval ja pakkus laenuks enda masinat, aga surusime kõik sisse ja sõit võis alata! Kiviõlli jõudsime kohale veidi peale poolt kahtteist, kuna suutsime järsu pöörde ikkagi maha magada ja edasi kimada ja pidime seetõttu väikse ringi tegema. Samas olime kõik rõõmsad, sest valitud teel oli vaade maaliline. Vähemalt mina ja Laura olime rõõmsad, Sandra magas suu ammuli ja Miia oli vait nagu hiireke.

Kunstide kooli juurde sisse pöörates (otsides sissesõiduteed lehehunnikutest) nägime vilkaid viljandlasi, kes juba oma asju bussist välja tassisid. Kaarin näitas meile kätte saali, kuhu pillid panna ja klassi, kuhu kõik asjad kokku kuhjata. Nii me ka tegime! Kui enamvähem kõik olid saabunud, tegi Kaarin meile kiire majatuuri. Maja on suur ja uhke ja eksimisvõimalusi oli vähem orienteerujatel küllaga.

Maagiliselt saigi kell üks ja võisime alustada oma teekonda toidu poole, mis asus Kiviõli I Keskkoolis. Meie olime mõelnud, et jalutuskäik tuleb minut-paar-viis, aga tegelikkuses vantsisime ikkagi oma 15 minutit, nii et olime kohale jõudes juba täitsa vormis. Teepeal sai hea ülevaate ka kohalikest majadest ja poodidest. Ühel majal olid aknad kilega kaetud, aga akna kohal oli suur auk – nii palju siis sooja hoidmisest.

Toit oli imeline, nagu meil viimastel laagritel ikka õnneks on läinud! Tõsiselt täname kokatädisid. Paulina muidugi valmistas totaalset peavalu oma mittesöömisega ja seetõttu, et ma ta lihtsalt ära unustasin ja alles viimasel hetkel teavitasin. Kokatädi lausa ohkas “mis ma sinuga teen”, aga lõppkokkuvõttes leiti siiski lahendused ja kõik läks hästi.

Kuna sel päeval jäi hommikune proov ära, aga tahtsime kõik pillipeo lood läbi teha, pidime ka peale õhtusööki suurtega harjutama. Ega väga motivatsiooni polnud (vähemalt minul, osad tundusid rõõmsamad), aga vähemalt saime lood tehtud ja nüüd on mingi aimdus, kuidas nad käima peavad. Arvestades, et enne ühisproovi me enam ei kohtu, parem oleks, et aimdus ikka on. Järgmine laager tuleb luukamber ka, nii et peaks nende asjadega tegelema.

Õhtul tegime ka kuus gruppi, kes pidid järgmiseks õhtuks ehk stiilika ajaks välja mõtlema mingi mängu, mida teistega koos teha. Muidu oli aga üsna vaikne õhtupoolik minu poolt. Pigem oli uni ja väsimus ja palju mõelda ei jaksanud. Aga vaatasin, kuidas väiksed õpetasid Paulinale oma lugusid (ja Paulina ei saanud hakkama) ning aitasin neil natuke nootidest aru saada. Siis kuulasin natuke kõige suuremate juttu, aga kaasa rääkida ei jaksanud ja tegelikult saigi üsna varakult magama mindud.

Teine päev

Laupäeval alustasime varakult nagu ikka. Üheksast saime jälle imehead toitu selleks, et prooviks eriti reipad olla. Asusime enda repertuaari juurde. Proovid läksid tegelikult täitsa hästi. Natuke oli konarlikke hetki ja mõned lood tuleks ikka enne luukambrit tõsiselt üle vaadata, aga üldmulje juba hakkab looma. Aa, selgus ka, et kõiki Ruthi sõnu ei tasu kullana võtta – kui ta käsib akna lahti teha, aga hakkab külm, siis võib ikkagi akna kinni panna!

Õhtul oli meil siis suur ENSV stiilikas. Sel korral lasime lastel ise tegevuse mõelda. Esimesed tegid meile maffiamängu, kus kõik istusid ringis ja üks inimene asus silma pilgutades teisi tapma. Väljast tulnud politseinik pidi ära arvama, kes on maffia. See mäng läks maffial päris hästi, sest politseinik ei arvanudki oma kolme korraga ära, kellega tegu. Maffiaks oli Moonika. Mina muidugi arvasin, et maffia on hoopis teine inimene ja viskasin surnult pikali, saades alles hiljem teada, et mind ei tapetudki. Rumal, eksole. Siis tegime veel suvest tuttavat jalgade vahelt läbi pugemise mängu, sõnaseletusmängu meeskonnaga, rääkisime, miks me kannelt tulime õppima, sidusime riietest pika köie (MEIE VÕISTKOND VÕITIS tänu minu sukapükstele) ja tegime viktoriini (kus meil Lauraga olid VÄGA head vastused, lubagem öelda!). Kui mängud olid mängitud, sai igaüks vaba aja ning omi asju teha. Enne oli veel pildistamine ka, et me ikka kõik oleksime jäädvustatud. Väiksed vist mängisid seda sama maffiamängu veel, aga meie kolisime Laura, Paulina, Mina, Regina ja Sandraga üks hetk alla kööki ja mängisime Paulina rõõmuks rongimängu. Kuna kell oli äkitselt jälle jõle palju saanud, hakkas Miia taaskord segast peksma ja läks vahepeal üldse kannelt mängima kõrvaltuppa, mille peale Paulina muidugi ei saanud enam midagi aru. Lõpuks saime aga mängu mängitud ja ausalt öeldes ma ei mäletagi, kes võitis… Ma loodan, et mina.

Kolmas päev

Oligi aeg kontserdi päeval ärgata. Kuna pärast oli aega pigem vähe, tuli kohe kodinad kokku pakkida. Käisin ka vaatamas, kas väiksed juba tegutsevad, ja ei pidanud pettuma, kuna neil olid asjad juba põhimõtteliselt koos. Tegime veel harjutusvooru välja valitud lugudega, siis läbimängu ja lasime väiksed ka meie pillide taha harjutama. Käisime veel lõunat söömas (IMELINE!) ja pidigi esinemiseks end valmis sättima.

Kontsert läks täitsa ilusti. Tuli muidugi ilusaid kohti ja ilusamaid (näiteks minu vale diees kodumaise lõpus või Laura valesse kohta hüppamine tangos), aga meeleolu oli eriti imeline. Kõigepealt mängisid väiksed “Ümisemislaulu” ja Allegro, siis meie Ruthi Tšaikovskid, vanaema ja Tierseni, minu tango, revelationi ja koera ning Laura gavotti ja kodumaise ning siis said Kõuekeeled lava enda pärale. Tegid hoopis teistusugust asja kui meie, aga väga äge oli kuulata! Laulsid mürinal. Kogu asi sai kaameraga üles ka võetud, nii et nüüd saame õigetel hetkedel midagi üles puistada.

Peale kontserti panime asjad kokku, ütlesime mõne (üksiku, sest ei jõua ju kunagi kõigile) head aega ja pistsime muuseumi poole punuma. No ausalt öeldes oli meie auto ikka üks viimaseid, sel korral koosseisus mina, Laura, Marta ja Moonika, aga kohale jõudsime ikka pea esimesena! Sest meie julgesime kasutada otseteed, kus olid (Marta rõõmuks) künkad-mättad ja lendasime läbi aukude, mis lambist keset teed seisid ja ennast õigel ajal ei ilmutanud. Natuke peale nelja oli aga meie 20-pealine grupp koos ning ekskursioon Eesti Kaevandusmuuseumis võis alata. Giid oli imetore mees, kes rääkis megaägedalt meile, kuidas käikudes kõik käis ja näitas ka masinaid ja nende valju lärmi. Ekskursioon kestis pea kaks tundi ja jäime VÄGA rahule! Pärast asusime Tallinna poole teele. Oli veel mõttes toidupaus teha, aga ühtegi bensukat ei tulnud ja Marta jäi magama ja nii saime lõpuks oma burksid alles kanalis, kui Moonika oli juba läinud ja Marta ema tulemas.

Igaljuhul oli jälle üks väärt ja tore laager! Varsti jälle!

Suur kroonik Ann

Keskmised kroonikud, Sügis

1.PÄEV

Laager toimus Kiviõli kunstide koolis.

Kuna mina olen Tartust pidime varakult sõitma hakkama, sest sõita oli mitu tundi. Kui lõpuks kohal olime saime asjad majja viia. Panime kandled kokku ja saime minna lõunat sööma. Söömine toimus lähedal asuvas koolimajas. Sealsed söögid olid väga maitsvad.

Oli esimese proovi aeg. Peale proovi sai jälle süüa ning siis tegime suurtega veel ühe väikese proovi. Siis jagati meid tubadesse ja oli magama mineku aeg.

 

2.PÄEV

Hommikul läksime jälle sööma. Siis ole meil proov peale mida saime jälle süüa. Lõpuks oli viimane proov peale mida sai taaskord süüa. Peale söömist oli stiilikas mille teema oli ENSV.

Sättisime riidesse ja stiilikas algas. Eelmisel õhtul jagati meid tiimidesse kellega nüüd pidime mõtlema võistluse/mängu teistele. Kui mängitud sai nautida vaba aega ja minna jälle magama.

 

3.PÄEV

Hommik oli jälle söömine-proov-söömine ja siis oli esinemise aeg. Esinesime sealsamas Kiviõli kunstide koolis. Meiega koos esines kohalik ansambel Kõuekeeled. Kui kontsert antud sai minna ekskursioonile Kohtla-Järve kaevandusse või otse koju. Mina ekskursioonile ei hakanud minema sest olin seal varem käinud. Sellega sai sügisene laager läbi.

Keskmine kroonik Nelle-Ann

Keskmised kroonikud, Suvi

Esimene päev

Esimene päev algas sellega, et juba päris vara läks Viljandi bussijaamast läbi liinibuss mis pidi meid viima Saaremaale. Jaamas pidime me bussi panema oma kandled ja kohvrid. Bussi aknasse vaadates oli näha, et Tartust olid mõned Sottod sama bussi peale tulnud.

Järgnes pikk sõit Pärnu bussijaama ja sealt sadamasse. Praam millega me Muhule pidime sõitma tundus päris uus ja ka sõit oli üpris lühike. Olime märkamatult jõudnud järgmisesse sadamasse.

Sealt jätkus meie tee. Me sõitsime läbi Muhu ja jõudsime lõpuks ka Saaremaale. Saaremaale jõudes vaatasid kõik pingsalt peatuste nimesid, sest keegi polnud kindel kui ruttu me enda peatusesse jõuame.

Peatus oli kusagil kõrvalisel teel kus dirigendid Ann ja Ruth meid autodega vastu võtsid. Asju oli meil nii palju, et mõlemad autod olid üleni täis. Ruumi oli ainult juhtidele kuigi Anni autos oli 1 vaba koht esiistmel. Ann ütles, et keegi saaks autos kaasa sõita ja aidata asju autodelt maha võtta. Ülejäänud pidid jala Valjala kooli minema. Tükk aega ei tahtnud keegi minna, aga lõpuks ma ütlesin, et ma võin ju. Mõtlesin, et mis see siis ära pole mõnda kannelt või kohvrit kooli sisse viia.

Sõit kooli ei olnud tegelikult isegi nii pikk. Olime mõne hetkega kohal. Aitasin Annil ja Ruthil asju ukse ette viia ja hetkega olid autod tühjad.

Tee peal jõudis Ann mulle rääkida, et majas on jubedalt palav. Koolis olid aknad olnud enne meie tulekut terve öö lahti, aga ega see eriti ei aidanud. Samuti oli koolis konditsioneer katki. Seda oli tunda. Me magasime kolmandal korrusel ja esimest korda sinna minnes oli tunda, et iga korrusega jääb õhku järjest vähemaks.

Kuna olin esimeste seas kes kohale jõudis siis vaatasin ka natuke tube. Läksin samasse tuppa koos Ülenurme kandlemängijatega. Varsti jõudsid ka ülejäänud matkalised kooli.

Enne lõunasööki ja proovi oli meil veidi aega. Me pakkisime kandled lahti ja lebotasime toas. Koridori lõpus oli uks mis viis välja. Seal olid metallist trepid igale korrusele ja isegi katuseni. Uks oli terve päeva lahti, aga ega see väga temperatuuri ei muutnud. Tegime isegi kindlaks, et tuba kus me ööbisime oli väga sauna leiliruumi moodi. Kui tulid õuest ja astusid meie tuppa, siis juba ukse lävel oli tunda soojust mis sulle vastu tuleb.

Käisime lõunal ja siis tuligi esimene proov. Iga 45 minuti järel oli meil 15 minutit pausi. Oli  pikk proov ja lõpuks tuli ka õhtusöök.

Peale õhtusööki kogunesid nii suured kui ka väikesed võimlasse ja seal anti meile ülesanne võtta pikkuse järjekorda. Meid jagati kuude gruppi ja nendes samades gruppides me pidime tegema näidendi. Igale grupile anti teema ja mõned hakkasid isegi kohe harjutama. Meie grupi teema oli poejärjekorras. Kuna Anne-Lyl oli rebaste ristimise ettevalmistamisega tegemist, siis sellel samal õhtul me proovi teha ei saanud, aga kõik püüdsid midagi välja mõelda. Õhtul veel jalutasime veidi mööda küla ja siis läksime tagasi kooli.

Magama oli väga raske jääda, sest toas oli kogu aeg nagu kõrbes.

Teine päev

Järgmisel päeval ärgates oli kohe tunda kuidas tuba järjest hullemini kuumaks läheb. Käisime hommikust söömas ja häälestasime kandled. Tegime proovid ja siis tuli meil üks väga pikk paus.

Paus oli selleks, et kõik saaksid enda näidendite proove teha. Pidime sellel pikal pausil mõtlema välja näidendi mõtte ja selle kõik igaks juhuks läbi näitlema. Aega jäi ka veidi üle ja siis võisime lihtsalt sooja suvepäeva nautida.

Pidime proovi naasema ja mängime veel mõned lood enne riiete vahetust. Lõpuks oli proov läbi ja kõik läksid oma tubadesse, et kostüümid selga panna.

Näidendites pidid kõik mängima tegelast kelle moodi nad olid riietunud. Stiilika teemaks oli tegelased Eesti kirjandusest. Mina olin riietunud Itiks raamatust “Nukitsamees”.

Enamus meist olid valmis ja kõikjal oli näha erinevaid tegelasi uuematest ja vanematest raamatutest. Oli näha ka tegelasi kes endale ikkaveel peeglite ees “meiki” tegid.

Vahepeal olin lubanud Elsbeti aidata tema kostüümiga. Tema oli ennast teinud Nukitsameheks, aga tal ei olnud kodus midagi millega enda nägu mustaks teha. Aitasin tal siis õues nägu mullaseks teha ja ta nägi isegi päris reaalne välja.

Lõpuks oli rivistus. Kõik pidid võtma vanuse järjekorda. Kui kõik olid kohtadel, siis kontrollis Ann üle, et oleksime õigesti paigutunud. Siis pidime ükshaaval minema teiste ette ja ütlema kõva häälega, et kes me oleme ja mis raamatust. Pidime tegema ka uued grupid. Kokku oli gruppe 7. Ka dirigendid olid kostüümides ja ka nemad olid üks võistkond.

Siis läksid kõik tühja tuppa ja seal tehti meile Kahoot eesti kirjanduse teemal. Dirigendid olid peaaegu kogu aeg esimesed ja muidugi nemad ka võitsid (napilt).

Kui Kahoot oli lõppenud, siis läksid kõik õue ja seal hakkasime me näidendeid etendama. Kõik olid väga erinevad ja omamoodi. Viimastena etendasid dirigendid oma näidendi. Järgnevalt tehti tegelaste grupipildid, üksikud pildid ja sõbrapildid.

Oli algamas rebaste ristimine. Ristijad olid häälerühmade vanemad Kaisa-Mari, Sandra ja Anne-Ly. Ristimine algas sellega, et kõik 12 rebast kutsuti tagurpidi nimedega ette ja meist tehti kaks võistkonda. Võistkonnad moodustati esimesest kuuest rebasest ja viimastes kes reas seisid.

Esimeseks ülesandeks oli ussimäng. Pidime võtma haneritta ja viimane reas pidi hakkama teiste jalgade vahelt läbi ronima. Kaks rida liikusid üksteise võidu edasi nii kaua kuni esimene grupp jõudis Sandrani.

Järgmiseks seisime me kõik samasse ritta mis varem oli olnud ja igaüks rebastest pidi ütlema mingi hea omaduse mis tal on ja mida laagrites vaja võiks minna (korrata ei tohtinud). Mõeldi välja erinevaid variante ja kõigil oli mõni hea omadus.

Järgmiseks andsid ristijad meile ülesande tuua ohvriande kahe minuti jooksul ning selle aja sees me pidime jooksma kolmandale korrusele oma tubadesse, otsima mingit toitu ja selle kiiresti alla viima. Õnneks jõudsid kõik piisava aja sees ohvriannid üles otsida.

Järgmiseks oli Sandra juhtimisel kannatlikkuse test. Kõik rebased järgnesid talle kooli ja metronomi tiksumise rütmis pidime me kõndima neljandale korrusele ja tagasi alla. Kui olime õue jõudnud siis nägime, et muruplatsile oli ilmunud terve hunnik rohelisi toole, kuid meie järgnev ülesanne ei olnud mitte nendega seotud.

Meie järgmiseks ülesandeks oli võimalikult kiiresti teha eelnevalt olnud samade gruppidega inimpüramiid. Aeg pandi käima ja me pidime kiiresti mõtlema, et keda oleks mõtekam panna peale ja keda allapoole. Jällegi meie tiim võitis.

Nüüd oli aeg tõeliseks katsumuseks ja siin tulid mängu ka rohelised toolid. Anne-Ly palus rebastel toolid võtta. Kuna kõigile neid võtta ei jätkunud, siis pidid mõned ilma staadionile minema. Staadionile oli valmis pandud terve pikk 12 punktiline takistusrada. Võiks ju arvata, et lihtne ega see siis ju võidu peale ole või midagi. Aga tegelikult oli seal väike nõks. Nimelt pidime me kahetistkümnekesi kõigi dirigentide vastu astuma. Neist igaüks pidi küll takistusrajal kahest takistusest läbi saama samal ajal kui meist igaüks pidi ainult ühest, kuid siiski on seegi üks paras takistus.

Enne alustamist näitas Anne-Ly kõigile mida nad tegema peavad ja meie pidime lihtsalt järjekorra paika panema. Kui kõik olid rajast aru saanud, siis algas jooks. Dirigentidest esimene võis küll olla Ruth, aga puldi pani ta küll väledalt kokku. Meie esimene Nelle-Ann ütles isegi hiljem, et tegelikult tal on endal samasugune pult, aga ta hakkas seda lihtsalt vale pidi lahti tegema. Olime napilt dirigentidel kannul, kuid häälestamine võttis aega. Dirigendid lõpetasid enne meid, kuid meil oli ka ju vaja lõpetada. Õnneks ei ole asi alati võitmises ja kõigil tundus olevat päris lõbus.

Kui teatejooks oli lõppenud, siis võtsid kõik oma kola kooli eest ja staadionilt kokku ning viisid sisse. Veel oli pisut aega kuni meid jälle fuajeese kutsuti. Algas meie ristimine Sotto Voce liikmeiks. Põlvitasime vasakule põlvele ja andsime vande samal ajal hoides kandlemängija poosi. siis tuli Kaisa-Mari kandle võtmega ja ristis meid, Sandra tuli tema järel ja piserdas kõigile kandle oskust näkku ja Anne-Ly andis kõigile ühe pulgakommi. Nüüd me olimegi Täieõiguslikud Sotto Voce liikmed.  

Kuna Viljandi Pärimusmuusika festival oli täpselt järgmisel päeval, siis oli see minu viimane sotto laagripäev. Pakkisin kandle kokku ja jõudsin isegi ühe lauamängu mängida, kuid uni surus peale ja hommikul pidin Viljandisse sõitva bussi peale jõudma.

Õnneks ei olnud ma ainus kes folgi asjus laagrist varem pidi lahkuma. Elsbet ja Eliise olid ka ja nii me siis sõime teistest varem hommikust (kuna kooli kokk oli nõus meile varem seda tegema) ja Ann oli ka nii lahke ja viis meie asjad ja meid ise autoga bussipeatusesse.

Nii lõppeski Suvine laager minu jaoks.

Keskmine kroonik Regina

 

Keskmised kroonikud, Suvi

1.PÄEV

24.juuni hommikul hakkasime mina ja Stella Elisabeth Saaremaale sõitma. Tee peal tegime ka peatuseid ning jõudsime praamile teiste Lõuna-Eesti kanneldajatega samal ajal. Mina ja Stella Elisabeth käisime veel känguru farmis känguruid, jaanalinde ja paljusid teisi loomi vaatamas. Jõudsime lõpuks Valjala põhikooli kohale. Sättisime asjad klassi, panime pillid kokku ja hääletasime need ka ära ning siis sai süüa. Söögid olid suurepärased ja mõnusalt kodused 🙂 Kätte jõudis proovi aeg. Tegime super kuuma ilma ja täiesti ilma õhuta päris tubli tööd. Nüüd sai õhtusööki. Ka see oli imeline. Sai veel palju õues käidud ja lõpuks sättisimegi end magama. Olin toas koos Stella Elisabethi, Laureeni, Elsbethi, Regina, Eliise, Mia ja Paulinaga

2.PÄEV

hommikul ärkasime, sõime, mängisime kannelt, sõime, mängisime veel kannelt ja nüüd oli aeg et end valmis panna ristimiseks ja stiilipeoks. Siis sai veel süüa ja oligi stiilika aeg. Mina olin Maria, raamatust Naljatilgad lähevad laulupeole. Eelmisel õhtul jagati meid gruppidesse kellega pidime näidendi mõtlema. Stiilikal esitasimegi neid näidendeid. Ja nüüd oli aeg ristimiseks, vanad suured olid meile ette valmistanud mõned ülesanded. Uued suured, sealhulgas ka mina jagati kaheks ning tegime tiimidega ülesandeid. Võistlesime ka õpetajate vastu, ning loomulikult võitsid nemad aga olekski olnud veider kui meie võitnud oleksime, sest õpetajad peavad ikka meist paremad olema;)

Ja oli jälle uneaeg.

3.PÄEV

Hommikul läksid Elsbet, Regina ja Eliise ära Viljandisse folgile. Meie magasime edasi ja hiljem ärkasime ülesse. Kuna meid ristiti siis pidime kõiki kandleid häälestama. See tehtud siis tegime proovi ja saime jälle süüa. Siis tegime veel proovi ning peale seda mina, Laureen ja Stella Elisabeth läksime vaatasime Saaremaal ringi. Teised läksid kuhugile lähedal asuvasse kirikusse ekskursioonile. Jõudes hilja õhtul tagasi läksime kohe magama.

4.PÄEV

Ärkasime, sõime, mängisime kannelt, sõime, mängisime kannelt ja sättisime esinemiseks. Esinemine toimus Jööris, Jööri kandleööl. Olime seal juba 18.00st. Me tegime lõõskava päikesega proovi ja siis puhkasime. Ime vahva oli see et kõik kanneldajad said kringlit ja morssi enne esinemist. Siis käisime ringi kuulasime teisi ja lõpuks oli meie kord minna lavale esinema. Mängisime ühe ühisloo ära ja siis ootasime veel. Lõpuks kui oli meie aeg minna, läksime lavale ja siis tuli välja et esineb hoopis keegi teine, ning meie esinemiseni oli veel aega aga ootasime siiski laval tasakesi oma esinemise ära. Mängisime kõik lood ära ja siis läks Stella Elisabeth oma ema ja sugulastega ära. Meie jäime sinna. Mina ja Laureen käisime väikestega tantsimas kandle taadu esinemise ajal ning kui kõik tantsitud läksime tagasi koolimajja. Koolimajas oli hitt punane kuu ja kõik tahtsid seda näha. Mina ja Laureen käisime öösel kuskil kella kahe paiku õues kiikumas sest meil ei tulnud und ja siis sättisime magama.

5.PÄEV EHK VIIMANE PÄEV

Hommikul ärkasime ja sõime ning siis pakkisime asjad kokku ja minule ning Laureenile tulid minu vanemad järgi. Teised tegid proovi samal ajal kui meie ja Stella Elisabethi pere veel Saaremaal ringi käisime ning siis algas kojusõit. Lõpuks olime mandril ning siis Laureen läks Viljandis maha ja mina ning mu pere läksime edasi Tartusse.

Keskmine kroonik Nelle-Ann

Suvi, Väiksed kroonikud

1. päev

Ma tulin Katariina, Miia, Paulina, Moonika ja Hanna Liisiga koos Tallinnast liinibussiga. Kohale jõudes pidime kohe sööma minema. Pärast sääki panime kandled kokku ja häälde. Kordasime vanasi lugusi. Peale õhtu sööki mängisime väikekannelt ning seejärel pidid kõik (suured ja väiksed) pikkuse järjekorda võtma. Meid jagati kuute võistkonda. Ma olin number 2. Me pidime näidendi tegema teemal, mis meile anti. Mu tiimi teemaks oli sünnipäev. Pärast mängisin Laura, Anni, Liidia ja Eleriniga Rongimängu.

2. päev

Hommikul äratas Kata mind kell 7.45. Peale hommikueinet panime kandled häälde. Mängisime uusi lugusi. Õppisime väiksel kandlel ka ühe uue loo. Meile anti ka aega oma tiimiga proovi teha. Peale õhtusööki võtsime vanuse järgi järjekorda ning meid jagati tiimidesse, tegime kahooti. Läksime õue näidendeid tegema ja vaatama. Pärast oli rebaste ristimine.

3. päev

Ärkasime kaheksa paiku. Otsustasime ära milliste lugudega me esinema läheme. Me mängisime suurte kanneldel. Mängisime ka väike kannelt. Kell 23 algas öörahu, sest homme oli esinemine. Käisime Valjala kirikut ka vaatamas.

4. päev

Ärkasime peale kaheksat. Hommiku poole mängisime jälle suurte kanneldel. Me tegime nii, et noodid panime pesulõksudega kinni. Me mängisime vaikselt kuna sõrmedele ei tahtnud haiget teha. 17.30 läksime bussile, et sõita Jööri külla, kus me esinesime. Kõigepealt oli ühislugu siis meie (väiksed) ja suured olid viimased ning siis tuli simman. Kui hakkasime magama jääma tuli punane kuu nähtavale. Kõik läksid punast kuud ja Marssi rõdule vaatama.

5. päev

Kui hommikul tõusime pidime asju kokku panema hakkama. Mängisime uusi lugusi ja väikest kannelt. Peale sööki tuldi meile järgi.

Väike kroonik Mariann

Rebased

Rebasteks olid: 
1. Paula Linde
2. Laureen Luik
3. Eliise Pikk
4. Stella Elisabeth Saar
5. Nora Nõmm
6. Maarit Puusik
7. Elsbet Helena Tiitus
8. Nelle-Ann Vare
9. Paulina Andrejeva
10. Miia Polding
11. Elis Saarelaid
12. Regina Univer

Ristijateks olid: Sandra Serena, Anne-Ly ja Kaisa-Mari

Ülesanneteks olid:
1. Tagurpidi nimede järgi võistkonnad.
2. Jalgade vahelt läbi pugemise võistlus.
3. Miks me teid tahtma peaksime?
4. Ristijatele söögi toomine.
5. Metronoomiga jalutuskäik koolimajas.
6. Püramiidide tegemine.
7. Võistlus noored vs kõige nooremad: noodipuldi kokkupanek, nootide korjamine, nootide sorteerimine, nootide kleepimine, kandle kokkupanek, kandle toomine, kandle häälestamine, tooli ja puldi toomine, akordi mängimine.

Vanne anti ühel põlvel ja käed arbedžo asendis.

Mina, teie tubli ja alandlik rebane, tõotan nüüd ja alati, et

  • ei puudu kunagi ühestki laagrist,
  • ei vaidle vastu,
  • kirjutan alati kõik dirigendi märkused nooti,
  • ei istu kunagi jalad ristis ega selg kõveras,
  • lasen alati vanemad ja tublimad söögijärjekorras ette,
  • mängides ei looda ma oma puldinaabri oskustele
  • teen alati kõike mida minult palutakse

Rebased vannutati vett pritsides ja häälestusvõtmega ristides liikmeteks.