Sügis, Suured kroonikud

See oli jälle üks lühike laager, kus põhirõhuks järgmiseks laagriks (leedureisiks) lugude õppimine.. kontserti ei olnud, aga nagu juba traditsiooniks saanud ujumine oli küll.. üleüldse pean suure piinlikkusega tunnistama, et see laager on minu jaoks üks suur must auk. Ilmselt vist selle pärast, et ma esimese öö maas magasin(ilma madratsita) ja teisi patuudi poeal. Ometi hakkab midagi meenuma.. Maffia.. sellest sa meie hit mäng.. tõeline maiuspala.. ja kõige naljakamad olid need kohad kus keegi suudeti nii üle kavaldada, et ta ei saanud ikka kohe üldse mitte aru, et mis värk toimub. Igavesti vahva mäng.. minu arust mängu kangelase tiitli võib vabalt pälvida see tsikk sealt keilast, kes küsis miks gerdal silmad lahti olid ja siis üllatus üllatus gerda oli ka lisaks temale maffia.. triibulise särgiga tibi…. teate ju küll keda ma mätlen.. parool on , et teeme pilti.. ja mudugi silvia täiesti suurepärane seletus oskus.. ise aru saamata, et ta on juba ammu ammu täesti rabas ja ennast reetnud. Mängime meie isiku äratundmise mängu.. kõigil on otsaees üks nimi ja siis peab ise ära arvama, et kes oled.. keegi oli Bach.. kusjuures J.C Bach.. (ilme düsgraafia.. autoriks s.L.). arvaja küsib siis (kohe üldse ei tule meelde, et kes see oli..), et kas ma olen klassitsismi helilooja, mille peale mina vastasin, et ei ole, et Bach ikka varasem.. mille peale Silvia täesti segadusse sattus ja hakkas kõva ja selge häälega arutlema, et mis ajastusse see bach ikka kuulub.. olles ise jummalast kindel, et seda nime küll üle huulte ei lastnud.. . täesti märkimisväärsed olid ka ragne emotsioonid..võimas värk.. eriti kui ma suutsin teda veenda, et mina ei ole maffia ja ta minuga omast arust täiga kampa lõi.. see oli vahva.. ja martin oli ka tore.. iga kord kui tal oli midagi enamat kui linnakodanik, moondus tema näole muie ja jututuju kasvas aina….
Eriliselt lahe oli selles laagris ka stiilikas.. ETV sünnipäevale pühendatud ettevõtmine.. meil on terve kari tippe ja täppe, mõned metsakollid, nukitsamees, tripp, jänku juta, kolm põrsakest, onu raivo, väikseid nõidu ja veel igasugu lahedaid tegelasi.. ma ei hakka neid siin praegu kõiki nimetama.. sest olgem ausad mul ei ole ju meeles..
Aga minu vailedamatu lemmik oli Leopold/Postikana.. post it märkmepaberitest karvad/suled.. see oli geniaalne.. no jah sammalhabe.. tähanedab, kui anna-liisa seal toolipeal istus, siis ma vaatasin, et tuttavad tennised, aga maskeering oli täiuslik, kui ta pikad kuldkiharad ei oleks välja paistnud, siis ilmselt poleks aru saanudki, et kes seal roheluse all oli.
Ja eriliselt andekas oli loomulikult õhtu sisustus.. lauad täis komme, imelõbusad viktoriiniküsimused, ja vahvad tantsud, twister ja alias..(see oli kurb mäng, sest meie aediga olime juba võitmas.. 3 käiku lõpust puudu.. ruth ja jaanus alles nurga taga.. ja siis arvasid nad äkki, nagu välk selgest taevast, järjest ära 13 sõna ja võitsid meid.. ma arvan, et neil oil mingi illegaalne nipp varuks… vusserdajad nagu nad on). Täis mäng ütlen ma teile.. täis mäng..
Aga tegelikult oli see üks eriline ja omamoodi esimene laager.. esimest korda võtsid ella ja ruth vaevaks ja tutvustasid meile kuuekeelseid kandleid.. ja mis kõige olulisem.. laagris olid ka mudilased. Need õpilased, kes veel ei ole nii suured, et võiks päriselt ka sotos mängida, aga tahavad teada, et mis asi me oleme.. nemad olid kohal ja õppisid kuuekeelset ja mõne lookese suurte kanneldega ja laulsid ka… ja kokku mängisime ka.. ja siis nad olid stiilikal ka… jube tore oli… mina loodan, et nad tulevad ikka järgmine kord ka. nendest mudilastest jäi meie sekka Gerda… hea leid.. hea leid..
T-tähte tegime seekord..

Laura

Suured kroonikud, Suvi

kõike lühem suvelaager, aga raudselt üks lõbusamaid.
see kord oli esimest korda kavas nii rebaste rets, kui jätkus ka traditsiooniks saav stiilikas..

asi algas pühapäeval..
rahvas kogunes koprasse. tallinn & ko viljandi rongijaama.. kus mahutati end imepäraselt kahte autosse. mille amortidest (või mis iganes seal autodel koormuse all kulub,) midagi enam järel ei ole.. ja sõideti mereröövlite lipp auga kõrges kopra poole..

kohale jõudes. . . tervitus. ja põhimõtteliselt kohe kandled püsti.. siis söök ja proov.
noh.. see kestis õhtuni ja andis lootust.. või siis lohutust..
ning siis õhtusöök ja ujumine ehk siis õhtusöök parmudele.. sest neid oli seal lihtsalt tapvalt palju.. täiesti kohutav..
ja ilmsiks sai ka tõsiasi, et lisaks meile pesitses küünis ka nahkhiirte pere.. kes öösel huvitavat häält tekitasid.. ja üldse värinaid esile kutsusid..

järgmine hommik oli liiga varane tõusmine.. siis viljandisse. kandled häälde. ja lindistama..
RASKE:: RASKE:: RASKE
minu austus kõigi muusikute suhtes, kes iial oma loomingut on lindistanud, kasvas tohutult..
ära hinga. ära mängi valesti. ära liiguta kannelt. ära mine kusagile vastu..
üks suur rist ja viletus..
noh. jah.. see oli nüüd liialdus.. tegelikult oli polnud asi. niiii hull.. aga palav oli küll.. ja ilmselt suurest selle tõttu olime me õhtuks kõik nii soodad, et see polnud enam isegi mitte naljakas..
lõunat sõime akadeemina kohvikus.. mis oli igati nõmma.. samas võis see nii vaid ka tunduda.. arvestdes, mis konditsioonis me olime..
lindistamise muutis eriliselt vahvaks ka see, et lisaks meile endile olid tegutsemas ka konditsioneer ja inimesed teisel pool ust.. viimased olid eriliselt hoos..

aga esimene päev sai siiski läbi..
õnnelikust ja väsinult.. veitsa hängiti. mängiti 6keelseid. ja siis põhimõttesliselt tuttu-.-
hommik ja päev möödusid sama moodi. kui välja arvata, et kõik olid eimesest päevast tugevalt traumeeritud ning seetõttu sujusid asjad umber 7 korda aeglasemini..
aga lõpuks saime ühele poole…
ma arvan, et selles ruumis ei ole vist kunagi nii palju higistatud kui seda tegime meie..
mul on isegi hea meel, et see jalapats sinna lössi algusesse ei läinud.. sest see oleks tõenäoliselt kostnud nii nagu keegi oleks oma jalgu veelompis lirtsutanud. ..

aga jah. .pikk pingutus. ja kerge tydimus. ning me saime asjaga valmis.. mõni lugu parem mõni halvem,. aga ikkagi..
kokku kindlasti omalaadsetest esimene.. irw irw irw

siis läksime. viljandi ujuma. see oli elamus.. vihjaks siis et vetikaid oli rohkem kui rubla eest..
ja vesirattat olid neil ka kehvad..

seejärel koju.. sööma ja siis läks edasi üleüldiseks meluks..

kuna mul läksin päevad segi siis ma pööran veel korra tagasi esmaspäeva juurde; (see on see kui nii vähe päevi laager kestab)
kaardimäng oli põhimeelelahutus. ja siis pille veepüss leidis ka suurepärase kasutuse..
niitore oli ju pritsida just seda, kes kõige pingsamalt mõtles, mis kaarti käia.. peale seda kui kõik olid juba piisavalt märjad(ei saa mainimata jätta, et tekkis mäss ning need kellel pyssi polnud haarasid pudelid) läksime tuppa.. kylalistemajja. .. ja m2ngisime mari-jyri.. ja ikka nii, et kui jokker siis toolile pysti.. eglest sai pidev meister.. ja rainer, koit ning silvja kogusid kaarte.. irw irw .. igal juhul oli vahva..
..
..

ja nüüüd siis teisipäeva õhtu..
rahvas oli mõistnud veepüssi positiivest kylge. ning endale neid hankinud..

niiet teisipäeva õhtut tõitis siis pidev vesi..
aga jah.. viljandist tagasi ja siis õhtusöök.. mille käigus. selgus, et liisil, on kaksikud.. kellest ühe on lapsendanud katrin.. isaks rainer…
ja mis kõike toredat veel.. need, kes kohal olid, teavad..
aga välitge, siis pimedaid ruume ja rainerit irw irw

peale sööki anti käsk mõelda välja rebaste piinamine. ning siis baila bailla..

pool kymme olidki kõik peale dirigentide valmis, kes oma atraktsiooni veel vähemalt pool tunnikest üles seadsid.. aga siis algas siiski kõik.
rebased joonele ja tuld!!!!!

ja mida me siis nende kohta teada saime..
silvjat on lihtne röövida
koit suutis kõige täpsemini laulujoru jätkata..
martin yritas pidevalt mässata. ning suudab suurepäraselt tekitada tütarlapselikku naeru.
kerstinilt nõudke välja oma kuld.
kui on probleeme vene keelega, eriti selle tõlkimisega pöörduge maria poole. ..

ja teadke, et järgmiste rebasteni. on nad pidaevalt valmis vanu olijaid toetama.. nii vaimselt kui fyysiliselt…

igal juhul võime nendega rahul olla.

aga lisaks sellele et nemad said lõbutseda saime ka meie..
iga vale vastust saatis hukkamõistev naer ning pidev veejuga.. *(elagu veepyssid)

järgmiseks atraktsiooniks sai paariks lugemine..
ikka sotto voce moodi.. üks, teine : üks teine : üks teine

ja siis teatevõistlus. mille kaotajaid ja võitjaid pole ilmselgelt vaja esile tuua… irw irw
ja edasi siis saapavise..
kus meistriteks sai jaanus ja ruth.. kuigi mina suutsin pärast kaugemale kui ruth visata, aga tunnistajaid oli ilmselgelt vähe..

edasi tuppa. ja mäng. mille nime ma ei tea, aga tulemuseks oli see, et kaheksa inimest istus üksteise süles..
minu isiklikuks lemmikuks said aga kuhjad , mille vundamendi moodistasid ella või ney-lii (ja need kuhjad olid võimsad)…
kui sellest mängust villand sai. läks igaõüks oma rada.. aga põhiliselt küüni.. ja siis oligi käes see hetk kui kõik järjest kukkuma hakkasid
viimaste tiitel kuulub ausalt mulle ja aedile..
ja te ei kujuta ette mis huvitavaid hääli sotto voce öösel tekitada suudab.. see ongi huumor..
koomiliseks osutus ka öine wc kylastus.. kui ella mulle ning aedile järgnes.. algul metsa (ehk siis nende vetsude mis seal keset põldu olid) tõtates.. kui me ta õigele teele olime juhtunud järgnes ta meile konkuni(välikäimla) mis oli aida juures oli. ja koppis seal arvates, et me oleme seal .. kuid jälle pettumus.. jah.. lõpuks ta jõudiski külalistemajja..
irw.. ööd on lõbusad…

hommikud ka.. jõudsime veel korra ujuma ja siis oligi ärasõit..
viimased kallid.. ja lehvitused. . rongisõit nagu alati lõbus

see oli tore laager..
lõbus ja kompaktne..
*nyyd jääb üle vaid selle vilju oodata..

siia lõppu võib ka veel mainida. et jägmiseks stiiliks saad ETV 50 (mis tähendab, et lubatud on kehastada, kõiki telesaadete, filmide. multikate. ja muude saadete tegelasi kes on eesti päritoli.. )

kus iganes see laager ka ei toimuks. ja millal..

ajukääbik nagu ma olen. .
kolmapäeval ju oli ka pildistamine.. kus sai tehtud minu arust läbi aegade parim grupipilt..
see oli lihtsalt parim..

ja samuti avanes meil harukordne võimalus näha ema ja poja vahelist jõukatsumist… (koigid)

I’ll be Back

Laura

Kevad, Suured kroonikud

nagu eelmiselgi aastal pärnusmaal, jõulumäe tervisekeskuses. igati korralik koht.kõigil oma tuba ja peaaegu oma luba..
kohale saabusime juba kolmapäeva keskpäeva paiku ja hakkas kohe üks suuremat sorti proov.
uueks looks oli seekord “tuulekannel”, mis rahvale täitsa meeldis.ja mitte ainult meile vaid ka publikule.
õhtuni oligi proov ja siis õhtusöök.
peale seda oli kõigil võimalus harjutada järgmise õhtu etteastet(stiilikas)..
kes siis katsetas eelneva suure töö tulemusi, et kõik ikka perfekto oleks.. ja siis teised, kes said alles teada, et kus grupis nad on.
õhtu pauk oli muidugi see, et tuli tiit ja ütles, et kallikesed homme on hommikusöök kell seitse(kui ma nüüd mõtlen, siis ma ei tea, kas see oli see kell, aga põhimõtteliselt väga vara igal juhul)

no neljapäeva hommik oli kõigi jaoks raske.. eriti minusuguste, kes leiavad, et hommikud ei ole mitte ärkamiseks lodud.. aga nagu ütles Pille “ega pekstes parem pole”
jargneski unine hommikusöök ja siis sõit esimesse esinemispaka.. kuskil kaugel asuvasse põhikooli.(oletatavasti põltsamaal)

bussisõit nagu sotole kohane oli kõvasti üle prahi.
eimestel kilomeetritel püüdsid laulujotu üles võtta leedukad, kes ka meiega einemas olid (klaipeda gäng, neli leedu kohalikku kandlesarnast pilli ja siis veel birbine, mida mängis thomas ja siis veel regina vilniusest, kes oli minu arust eriti lahe, sest tal oli igal esinemisel kaks lugu ning üks neist alati uus). mõne aja pärast oli terve buss juba täidetud meie mölamaffia ja muude isemaaliste lauludega. kõigil esinemiseks hea tuju(vähemalt esimesel otsal).
kontsert toimus spordihallis, kus enne meid ei olnud veel üksiki muusikaline kollektiiv ülesse astunud ja loomulikult jätsime me neile tubli esimese kontserdi, mida ilmselt niipea ei ületata.
aga lastele kontsert meeldis.. loomulikult oli neid , kes esireas juttu ajasid ja tagareas kommi sõid ja nohisesid aga needki jäid siis vait kui sotokas tangot mängis.
sellel kontserdil läks fanny power veidi aia taha, aga mudu OK

edasi sõit tõstamaale,kus kontsert toimus vanas mõisas mis oli ilusasti korda tehtud ning mille ajalugu kooli direkor(üllatavalt muhe kuju koolidirektori kohta) meile tutvustas.

bussisõit kohapeale sujus jälle laulu ja nalja saatel ning lendas niikui viuhh..
kohapeal panimegi riided varna ja pillid saali ning järgnes ekskursioon mööda kooli.sai palju uut teada ja näha(ja ikka veel tahaks kiita dire, sest ta jutustas kogu asjast tõesti väga hästi)

saal,kus mängisime oli vana jahisaal. ning meil oli sinna mahtumisega tegelikul päris suuri raskusi,sest meid kohal 23(arvud pole minu ala.andestust kui eksin) pluss leedukad..
ja mitte ainult meid ei olnud seal palju vaid ka õpilasi.. ühesõnaga saal oli puupüsi rahvast täis.
kontsert ise sujus hiilgavalt.. kõik kuulasid ilusasti ja nii mõnigi sai kõhutäie naerda kui algas tuulekannel ja ruth oma kätega esireas kaleidoskoopi mängima hakkas …aga ilmselt suurim osa selles, et kontserti õnnestul oli ellas, kes siis oli ühtlasi ka konferentsjee(eestikeeli siis teadustaja).. ta suutis oma ellalikkusega rahva täiesti enda poole haarata ning nad lausa huviga ootasid et mis järgmisene tuleb. ja kui rahvas on sillas siis püüavad ka esinejad.. ning me püüdsime ja tuli.tuli väga hästi.
lastele meeldisid mudugi ka leedukad väga(see oli see kontsert kus kõik said näha, et ka üliõpilased on inimesed ning et nendegi käed võivad väriseda(regina) ja mõned noodid valed olla(klaipeda käng) .. no aga eks juhtus meilgi..kuid siiski oli üldpilt priima.. päevanaljaks sai ella jutt sellest kuidas kevade algusest oli möödas 11 päeva, see oli lihtsalt liiga kummaline ja naljakas

pärast saime hobusetallis süüa(supp ja kisell) ning sai piskuke lumesõdagi maha peetud.. siis kandled jälle bussi. bussile hääled sisse ja kodupooe, aga enne kindlasti peatus rimi hypermarketis, et ikka õhtuks kogu vajalik kraam kokku koguda..
ja olimegi tagasi jõulumäel.. veidi vaba aega.. siis söögipaus ning TÄHELEPANU! VALMIS OLLA! LÄKS!

STIILIKAS.
teemaks antiik kreeka ja rooma.. algus muidugi venis, aga kui asi pihta hakkas oli nalja nabani.. kõik oli kõvasti vaeva näinud ning mingi etteastega lagedale tulnud. kokku siis neli näidendit ja üks viktoriin. kõik etteasted olid lihtsalt üle ootuste head ning nalja sai rohkem kui rubla eest.. esikohti küll välja ei antud, aga minu arust parima mees peaosa oscari peaks küll saama jaanus, sest see mida ta seal laval tegi oli lihtsalt imetlusväärne. Aga loomulikult olid kõik väga head ning naljakad. ning oma teemad väga vingelt lahti harutanud. terviklikust vaadates oli grupp 1 (liis, laura, teele, karol, egle ja silvia)näiteks väga tugev. ja lavaline liikumine oli heidi, maarja, merilin, kati ja martin . ja kostüümid olid priimad grupil II Katrin, Nele, Jaanus, Maria, Kerstin, Anna-Liisa(suurepärased näemaalingug. ja mis kõige toredam nad said need isegi oma näo pealt maha.) no kummalisusega ründasid kindlasti õpsid & co..
viktoriin oli ka täitsa lahe.. ainult oleks võinud olla mõni küsimus rohkem, aga nii sobis ka peale stiilikat tuli jutuks, et mis suvel. ja otsustati, et plaat. no ja stiilikas ja siis rebaste(ehk siis kõigi kes on meiega ühinenud suvi2004 või hiljem)rets. stiiliks pakkus ruth et äkki indiaanlased, aga see pole veel kindel ja ehk veel muutub. õhtul sai veel möllatud ja kossu mängitud ning siis jälle säng ning järgmine hommik.

seekord õnneks mitte nii vara, aga siiski.. ja järgnes sõit kuningatänava põhikooli.. seekord oli muusikaks mitte meie andi ilus lauluhääl vaid lastelaulud ning muu lahe kraam.

kontserte oli kaks. üks väiksematele, teine suurematele.. kõik läks jälle vingelt. väiksed isegi tõusid püsti ja puha.. ilmselt oli seal küll õpetaja käsi mängus, aga see ei leo, sest meie ju teame, et neile tegelikult meeldiski. kõik tegin nipsu kaasa ja kaifisid niisama.
vanemate kontserdil oli publik natuke raske, noh pubekad ju ikka. aga kuulasid nemadki korralikult ja siis kui klaipeda omad lõpetasid olid kõik juba hoos nii meie kui nemad ja isegi kõige ülbem ja rapist huvitunum tatt hakkas naeratades sõrmi nipsutama.. ja mängida oli uhke..endal oli ikka väga hea tunne.. mõünus ja soe. ja see kindlasti paistis ka meie mängus (üks parimaid kontserte meie ajaloos jällegi)

siis järgnes koolidirektori jutt ja tükike tühja maad, siis söök ja seejärel sõit raekotta, kus siis leidis aset IX rahvusvahelise kandlefestivali avamine. ning meie esitasime ka kolm lugu.
ja siis ruth ütles, et peale lõpetamisel ka mängime, et äkki fuugat. kõik oli nõus.

kontsert läbi. kõik kohalesaabunud kanneldajad sappa ning sammud KuMa’sse. kus siis toimus kandleliidu aastakogu ja kes seal ei olnud said ostoksile minna.
järgmine peatus oli õhtusöök. ning edasi kõigi suureks rõõmuks ujumine.
parim nagu tavaliselt. kõigil oli mõnus ning vaatemäng oli kogu raha väärt. kindlasti tuleks mainida järgnevaid saavutusi. aet hüppas 4 m kõrguselt ja said käed väga siniseks, sest hoidis neid kõrval laiali. ella lasi kõikidest liumägedest alla ja kaifis täiega(algul ta keelgus katekooriliselt), no ja katekoorikutest alisutus veel ruth, kes samuti hüppas alla 4m kõrguselt, kuigi algul väitis, et ei iial, isegi mitte raha eest. aga näete ühisvaim on tugev. iseendal suutsin trepiga küljest lõigata varbaküüne ja pea vastu seina lüüa, aga tegelikult mingeid hulle haavu polnud vist kellelgi. ahh ja.. ja siis heidi suutis võtme 4m sügavusele kaotada. no ja kindlasti oli seal veel palju muudki.
popiks osutus kärestik, kus sai küll üksi küll grupikaupa alla sööstetud. iseenesest oli hetkeks kahju sellest, et ujula kinni oli, aga muidu oli kõik imepärane. kell kümme oli väljasõit.leidus kaks hilinejatki(ma ütleks et julged tüdrikud, sest peale seda kui esimesel päeval hilineti, tegi ruth ikka kohe kõva häält.. ja edasi olidgi kõik paid).. no loomulikult poepeatus ning kodo. ja siis rahvas seal jämmis seal siis omatahtsi.

järgmine hommik oli lihtsalt tore. kõik sotod olid pluusides isegi vilistlased. ülilahe.

edasi õpilaskontsert. kus siis sotot esindasin mina ja maria ka, kui ma nüüd mööda ei pane. ja rainer tuli ka mingi hetk kohale. kontsert oli tore. eriti tugev külg oli see, et kontsert oli lühike.. kõik esinejad olid head ning ühtegi sellist lugu minda kuulata ei tahtnud ei olnudki.
parimad olid muidugi, täiesti enesest mõistetavalt ella maidre ja ruth kuhi. ning eestit esindanud õed maasingudki olid kõrgema klassi väärilised. veel selgus, et kliapeda omad oskavad ka ühekaupa mänguda. või siis vähemalt üks neist.

peale kontserti jõulukale lõunale ning siis lõppkontsertile, kus sotod jälle tublilt soto kostüümes.. sellel kontserdil oli ka mõni selline lugu mida kuulata ei tahtnud, aga oli ka väga vingeid tegijaid(näiteks teiksma bänd. looga tuleväravad. nind lätakad oma duetiga, kus nad kogu aeg eriti lahedalt naeratasid.)
see oli kontsert, kus ma tundsin siirast rõõmu, et ma kuulun sotosse.. ma kohe olin selle üle südamest õnnelik.. sellel kontserdil taheti ka klaipedat tänada, sest nad pidid varem lahkuma, aga no nad olid juba jõulukale sõitnud

kontsert läbi tagasi jõulumäele, piinav õhtusöök ning siis timo väänase kontserdile, kus osa seltskonda pidi maas istuma, aga ütleks et esirea kohad olid istumist väärt.
etendus ise oli vaieldava väärtusega, kuid noh kuulata ju võis.

tagasisõit venis kuidagi eriliselt, sest rahvas ei jõudnud kuidagi bussi ning siis tõstis kära els roode, kes arvas, et oleks õige aeg hakata närvitsema(põhjueks haige leedu õpetaja). jõutugi tagasi koju. kutsuti õpsile kiirabi ning elati lõbusalt edasi. kuna poepeatust ei olnud, siis tegime selle ise(tänks jaanus) ja saime kõik mis tahtsime..
lõpetamine ise oli ka väga armas. kõik olid heas tujus ning oli mõnus melu.
edasi ..pailati edasi kes kus..
saalis toimusid murumängud ja nalja oli nabani. teised oli jällegi mujal, aga igal juhul oli pidu poole ööni ning kõik nautisid

jjah.. selle reedese päeva kohta tahtsin veel niipalju öelda, et see oli 1. aprill ning viskasid õpetajadki oma vembu. juba avamisel nad ütlesid, et lõpetamisel peame mängima, ja kui me siis olime jõudnud peale avamis tagasi jõulumäle andiski ruth mulle käsu, et ajagu ma kõik kokku, et hakkab fuuga proov.. no ja kõik olidki saalis juba pillidki väljas ning tulid õpetaja APRILL…
kõigil oli totaalne hämming
eriti efektne oli see see tõttu , et kõik tahtsid tegelikult lõpetamisel mängida ning keegi ei tulnud selle peale, et see võiks nali olla.. kui nii võtta tegi see nali natuke ehk kurvakski, või samas ka mitte, sest olime juba nii palju mängimud.

muide siinkohal tahaksin öelda, et mina ei olnud selle naljaga mitte kui kuidagi seotud ning mul polnud õrna aimugi, et mis tegelikult plaanis oli.

ma küll teadsin, et eile meid veel lõppkontserdikavas ei olenud, aga kuna ma ise ka mängida tahtsin ei tulnud ma kordagi selle peale, et see võiks mingi nali olla

….

ja nüüd siis viimane hommik.. mõnus hommikusöök ning kõik oma kodu poole teele. enamus siirdus bussi ning asus läbi pärnu teele tallinna poole. ja teised autodesse, millest üks jõudis tallinasse vaevu-vaevu(blondi.. meie sügav kaastundmus)..

enne tehti veel grupipilt ja siis olidki kallistused ning minek ja pikisilmi suve ootamine

Laura