Sügis, Väiksed kroonikud

1. PÄEV

Seekord toimus laager Kiviõlis mis tähendas, et viljandist sõitis sinna oma 2 ja pool tundi. Teekonnal möödusime väga ilusast maastikust. Päev oli päikseline ja tore. Meil, Viljandlastel oli au olla esimesena kohal. Bussist väljudes oli nii mõnelgi (kaasa arvates minul) pea ära lüüa. Aga õigeks ajaks jõudsid sellegipoolest peaaegu kõik. Kiviõli kunstide kandleõpetaja Kaarin näitas kuhu pillid panna ning pärast seda saime selle hiiglaslikku majaga tuttavaks. Kell oli märkamatult saanud juba peaaegu üks mis tähendas et me hakkasime seadma samme Kiviõli kooli poole kus toimus söömine. Toit oli kogu laagri vältel IMELINE. Pärast söömist ehk kella kahe paiku hakkas proov. See oli natuke väsitav, aga õnn ja elevus korvasid selle. Pärast õhtusööki (millega lõppesid ka proovid selleks päevaks) kutsuti meid saali kus meid jagati stiilipeo jaoks grupideks. Nende grupidega pidime me mängu/tegevuse välja mõtlema mida saaksid kõik mängida. Pärast seda hakkasime libahundimängu mängima. Märkamatult oli saabunud uneaeg…

2. PÄEV

Äratuskell helises juba kell kaheksa (aga vähemalt hiljem kui koolipäeval 😊) niiet sellega algas päev. Kella üheksa paiku oli hommikusöök mis oli taaskord imeline! Kella kümmest kuni kella (poole) üheni oli proov. Toidust ma ei hakka rääkima kuna see oli taaskord ülihea. Kell kaks hakkasid taas proovid. Proov lõppes juba poolviis. Me saime puhata ja niisama olla. Muidugi hakkasime me libahunti mängima.
Pärast õhtusööki hakkasime stiilika jaoks sättima. Me tegime patse ja sättisime lehve. Vahva ühesõnaga.
Stiilikas oli samuti SUPER. Mänge oli palju üks lahedam kui teine. Kõikidest tehti ka pilti ja lõpus ühis-ning sõbrapilti.
Alt väikeste prooviruumi juurest sai ka näksimist.
Õhtul tegime väikestega ka jelly bean challengit. Sellega sai väga kõvasti naerda. Mängisime veel ka stiilika mänge. Taas oli jõudnud uneaeg…

3. PÄEV [VIIMANE PÄEV]

Äratuskell helises taas kaheksapaiku aga kõik olid niikuinii juba umbes poole kaheksa paiku üleval. Käis vilgas pakkimismöll. Peaaegu koguaeg kostsid küsimused “Kas keegi on näinud minu…?” või “Kus on minu…?” Sööma jõuti õnneks õigel ajal. Proov oli kümmnest umbes kaheteistkümmneni, sest ega kandled ju ennast ise ei paki! Lõuna oli ikka kella paiku. Seekord läks lõuna väga ruttu. Kõik kiirustasid ennast kontserdi tarvis valmis panema. Mina jõutsin oma 10 tüdrukule patsi teha. Viimasega jõudis võib olla isegi liiga napilt. Lippasime kõik alla saali juurde. Seal korrati kõik asjad veel üle. Kui meie, väiksed lavale läksime olin ma elevusest plahvatamas aga samas oli uhke tunne ka. Kui lood olid ka suurtel mängitud siis esines Kiviõli kandleansambel “Kõuekeeled”. Neil olid nii lahedad lood. Nad laulsid ja võib vist öelda küll et nemad panid pillid kõlama.
Kui kontsert läbi oli ka vabatahtlik muuseumi külastus.

+MUUSEUM+

Mina olin üks nendest kes läks muuseumisse. Seal oli mega lahe!!! Meile räägiti kaevandamise ajaloost mis oli huvitav. Siis saime ka rongiga sõita mis oli noh pehmelt öeldes lahe. See oli SUPER. Giid pani ka erinevaid masinaid tööle. Mõni neist tegi ikka jubedat lärmi. Laest rippusid alla stalakdiidid.
Laager oli lihtsalt supper! Tänud kokatädidele maitsva söögi eest ja kõikidele teistele kes tegid selle laagri imeliseks.
Väike kroonik Elerin
Sügis, Suured kroonikud

Esimene päev

Leidsime Lauraga Miia ja Sandra Sikupilli prisma juurest ning üritasime asjad minu väiksesse, aga armsasse jazzi ära mahutada. Miia isa küll naeris kõrval ja pakkus laenuks enda masinat, aga surusime kõik sisse ja sõit võis alata! Kiviõlli jõudsime kohale veidi peale poolt kahtteist, kuna suutsime järsu pöörde ikkagi maha magada ja edasi kimada ja pidime seetõttu väikse ringi tegema. Samas olime kõik rõõmsad, sest valitud teel oli vaade maaliline. Vähemalt mina ja Laura olime rõõmsad, Sandra magas suu ammuli ja Miia oli vait nagu hiireke.

Kunstide kooli juurde sisse pöörates (otsides sissesõiduteed lehehunnikutest) nägime vilkaid viljandlasi, kes juba oma asju bussist välja tassisid. Kaarin näitas meile kätte saali, kuhu pillid panna ja klassi, kuhu kõik asjad kokku kuhjata. Nii me ka tegime! Kui enamvähem kõik olid saabunud, tegi Kaarin meile kiire majatuuri. Maja on suur ja uhke ja eksimisvõimalusi oli vähem orienteerujatel küllaga.

Maagiliselt saigi kell üks ja võisime alustada oma teekonda toidu poole, mis asus Kiviõli I Keskkoolis. Meie olime mõelnud, et jalutuskäik tuleb minut-paar-viis, aga tegelikkuses vantsisime ikkagi oma 15 minutit, nii et olime kohale jõudes juba täitsa vormis. Teepeal sai hea ülevaate ka kohalikest majadest ja poodidest. Ühel majal olid aknad kilega kaetud, aga akna kohal oli suur auk – nii palju siis sooja hoidmisest.

Toit oli imeline, nagu meil viimastel laagritel ikka õnneks on läinud! Tõsiselt täname kokatädisid. Paulina muidugi valmistas totaalset peavalu oma mittesöömisega ja seetõttu, et ma ta lihtsalt ära unustasin ja alles viimasel hetkel teavitasin. Kokatädi lausa ohkas “mis ma sinuga teen”, aga lõppkokkuvõttes leiti siiski lahendused ja kõik läks hästi.

Kuna sel päeval jäi hommikune proov ära, aga tahtsime kõik pillipeo lood läbi teha, pidime ka peale õhtusööki suurtega harjutama. Ega väga motivatsiooni polnud (vähemalt minul, osad tundusid rõõmsamad), aga vähemalt saime lood tehtud ja nüüd on mingi aimdus, kuidas nad käima peavad. Arvestades, et enne ühisproovi me enam ei kohtu, parem oleks, et aimdus ikka on. Järgmine laager tuleb luukamber ka, nii et peaks nende asjadega tegelema.

Õhtul tegime ka kuus gruppi, kes pidid järgmiseks õhtuks ehk stiilika ajaks välja mõtlema mingi mängu, mida teistega koos teha. Muidu oli aga üsna vaikne õhtupoolik minu poolt. Pigem oli uni ja väsimus ja palju mõelda ei jaksanud. Aga vaatasin, kuidas väiksed õpetasid Paulinale oma lugusid (ja Paulina ei saanud hakkama) ning aitasin neil natuke nootidest aru saada. Siis kuulasin natuke kõige suuremate juttu, aga kaasa rääkida ei jaksanud ja tegelikult saigi üsna varakult magama mindud.

Teine päev

Laupäeval alustasime varakult nagu ikka. Üheksast saime jälle imehead toitu selleks, et prooviks eriti reipad olla. Asusime enda repertuaari juurde. Proovid läksid tegelikult täitsa hästi. Natuke oli konarlikke hetki ja mõned lood tuleks ikka enne luukambrit tõsiselt üle vaadata, aga üldmulje juba hakkab looma. Aa, selgus ka, et kõiki Ruthi sõnu ei tasu kullana võtta – kui ta käsib akna lahti teha, aga hakkab külm, siis võib ikkagi akna kinni panna!

Õhtul oli meil siis suur ENSV stiilikas. Sel korral lasime lastel ise tegevuse mõelda. Esimesed tegid meile maffiamängu, kus kõik istusid ringis ja üks inimene asus silma pilgutades teisi tapma. Väljast tulnud politseinik pidi ära arvama, kes on maffia. See mäng läks maffial päris hästi, sest politseinik ei arvanudki oma kolme korraga ära, kellega tegu. Maffiaks oli Moonika. Mina muidugi arvasin, et maffia on hoopis teine inimene ja viskasin surnult pikali, saades alles hiljem teada, et mind ei tapetudki. Rumal, eksole. Siis tegime veel suvest tuttavat jalgade vahelt läbi pugemise mängu, sõnaseletusmängu meeskonnaga, rääkisime, miks me kannelt tulime õppima, sidusime riietest pika köie (MEIE VÕISTKOND VÕITIS tänu minu sukapükstele) ja tegime viktoriini (kus meil Lauraga olid VÄGA head vastused, lubagem öelda!). Kui mängud olid mängitud, sai igaüks vaba aja ning omi asju teha. Enne oli veel pildistamine ka, et me ikka kõik oleksime jäädvustatud. Väiksed vist mängisid seda sama maffiamängu veel, aga meie kolisime Laura, Paulina, Mina, Regina ja Sandraga üks hetk alla kööki ja mängisime Paulina rõõmuks rongimängu. Kuna kell oli äkitselt jälle jõle palju saanud, hakkas Miia taaskord segast peksma ja läks vahepeal üldse kannelt mängima kõrvaltuppa, mille peale Paulina muidugi ei saanud enam midagi aru. Lõpuks saime aga mängu mängitud ja ausalt öeldes ma ei mäletagi, kes võitis… Ma loodan, et mina.

Kolmas päev

Oligi aeg kontserdi päeval ärgata. Kuna pärast oli aega pigem vähe, tuli kohe kodinad kokku pakkida. Käisin ka vaatamas, kas väiksed juba tegutsevad, ja ei pidanud pettuma, kuna neil olid asjad juba põhimõtteliselt koos. Tegime veel harjutusvooru välja valitud lugudega, siis läbimängu ja lasime väiksed ka meie pillide taha harjutama. Käisime veel lõunat söömas (IMELINE!) ja pidigi esinemiseks end valmis sättima.

Kontsert läks täitsa ilusti. Tuli muidugi ilusaid kohti ja ilusamaid (näiteks minu vale diees kodumaise lõpus või Laura valesse kohta hüppamine tangos), aga meeleolu oli eriti imeline. Kõigepealt mängisid väiksed “Ümisemislaulu” ja Allegro, siis meie Ruthi Tšaikovskid, vanaema ja Tierseni, minu tango, revelationi ja koera ning Laura gavotti ja kodumaise ning siis said Kõuekeeled lava enda pärale. Tegid hoopis teistusugust asja kui meie, aga väga äge oli kuulata! Laulsid mürinal. Kogu asi sai kaameraga üles ka võetud, nii et nüüd saame õigetel hetkedel midagi üles puistada.

Peale kontserti panime asjad kokku, ütlesime mõne (üksiku, sest ei jõua ju kunagi kõigile) head aega ja pistsime muuseumi poole punuma. No ausalt öeldes oli meie auto ikka üks viimaseid, sel korral koosseisus mina, Laura, Marta ja Moonika, aga kohale jõudsime ikka pea esimesena! Sest meie julgesime kasutada otseteed, kus olid (Marta rõõmuks) künkad-mättad ja lendasime läbi aukude, mis lambist keset teed seisid ja ennast õigel ajal ei ilmutanud. Natuke peale nelja oli aga meie 20-pealine grupp koos ning ekskursioon Eesti Kaevandusmuuseumis võis alata. Giid oli imetore mees, kes rääkis megaägedalt meile, kuidas käikudes kõik käis ja näitas ka masinaid ja nende valju lärmi. Ekskursioon kestis pea kaks tundi ja jäime VÄGA rahule! Pärast asusime Tallinna poole teele. Oli veel mõttes toidupaus teha, aga ühtegi bensukat ei tulnud ja Marta jäi magama ja nii saime lõpuks oma burksid alles kanalis, kui Moonika oli juba läinud ja Marta ema tulemas.

Igaljuhul oli jälle üks väärt ja tore laager! Varsti jälle!

Suur kroonik Ann
Keskmised kroonikud, Sügis

1.PÄEV

Laager toimus Kiviõli kunstide koolis.

Kuna mina olen Tartust pidime varakult sõitma hakkama, sest sõita oli mitu tundi. Kui lõpuks kohal olime saime asjad majja viia. Panime kandled kokku ja saime minna lõunat sööma. Söömine toimus lähedal asuvas koolimajas. Sealsed söögid olid väga maitsvad.

Oli esimese proovi aeg. Peale proovi sai jälle süüa ning siis tegime suurtega veel ühe väikese proovi. Siis jagati meid tubadesse ja oli magama mineku aeg.

 

2.PÄEV

Hommikul läksime jälle sööma. Siis ole meil proov peale mida saime jälle süüa. Lõpuks oli viimane proov peale mida sai taaskord süüa. Peale söömist oli stiilikas mille teema oli ENSV.

Sättisime riidesse ja stiilikas algas. Eelmisel õhtul jagati meid tiimidesse kellega nüüd pidime mõtlema võistluse/mängu teistele. Kui mängitud sai nautida vaba aega ja minna jälle magama.

 

3.PÄEV

Hommik oli jälle söömine-proov-söömine ja siis oli esinemise aeg. Esinesime sealsamas Kiviõli kunstide koolis. Meiega koos esines kohalik ansambel Kõuekeeled. Kui kontsert antud sai minna ekskursioonile Kohtla-Järve kaevandusse või otse koju. Mina ekskursioonile ei hakanud minema sest olin seal varem käinud. Sellega sai sügisene laager läbi.

Keskmine kroonik Nelle-Ann
Keskmised kroonikud, Suvi

Esimene päev

Esimene päev algas sellega, et juba päris vara läks Viljandi bussijaamast läbi liinibuss mis pidi meid viima Saaremaale. Jaamas pidime me bussi panema oma kandled ja kohvrid. Bussi aknasse vaadates oli näha, et Tartust olid mõned Sottod sama bussi peale tulnud.

Järgnes pikk sõit Pärnu bussijaama ja sealt sadamasse. Praam millega me Muhule pidime sõitma tundus päris uus ja ka sõit oli üpris lühike. Olime märkamatult jõudnud järgmisesse sadamasse.

Sealt jätkus meie tee. Me sõitsime läbi Muhu ja jõudsime lõpuks ka Saaremaale. Saaremaale jõudes vaatasid kõik pingsalt peatuste nimesid, sest keegi polnud kindel kui ruttu me enda peatusesse jõuame.

Peatus oli kusagil kõrvalisel teel kus dirigendid Ann ja Ruth meid autodega vastu võtsid. Asju oli meil nii palju, et mõlemad autod olid üleni täis. Ruumi oli ainult juhtidele kuigi Anni autos oli 1 vaba koht esiistmel. Ann ütles, et keegi saaks autos kaasa sõita ja aidata asju autodelt maha võtta. Ülejäänud pidid jala Valjala kooli minema. Tükk aega ei tahtnud keegi minna, aga lõpuks ma ütlesin, et ma võin ju. Mõtlesin, et mis see siis ära pole mõnda kannelt või kohvrit kooli sisse viia.

Sõit kooli ei olnud tegelikult isegi nii pikk. Olime mõne hetkega kohal. Aitasin Annil ja Ruthil asju ukse ette viia ja hetkega olid autod tühjad.

Tee peal jõudis Ann mulle rääkida, et majas on jubedalt palav. Koolis olid aknad olnud enne meie tulekut terve öö lahti, aga ega see eriti ei aidanud. Samuti oli koolis konditsioneer katki. Seda oli tunda. Me magasime kolmandal korrusel ja esimest korda sinna minnes oli tunda, et iga korrusega jääb õhku järjest vähemaks.

Kuna olin esimeste seas kes kohale jõudis siis vaatasin ka natuke tube. Läksin samasse tuppa koos Ülenurme kandlemängijatega. Varsti jõudsid ka ülejäänud matkalised kooli.

Enne lõunasööki ja proovi oli meil veidi aega. Me pakkisime kandled lahti ja lebotasime toas. Koridori lõpus oli uks mis viis välja. Seal olid metallist trepid igale korrusele ja isegi katuseni. Uks oli terve päeva lahti, aga ega see väga temperatuuri ei muutnud. Tegime isegi kindlaks, et tuba kus me ööbisime oli väga sauna leiliruumi moodi. Kui tulid õuest ja astusid meie tuppa, siis juba ukse lävel oli tunda soojust mis sulle vastu tuleb.

Käisime lõunal ja siis tuligi esimene proov. Iga 45 minuti järel oli meil 15 minutit pausi. Oli  pikk proov ja lõpuks tuli ka õhtusöök.

Peale õhtusööki kogunesid nii suured kui ka väikesed võimlasse ja seal anti meile ülesanne võtta pikkuse järjekorda. Meid jagati kuude gruppi ja nendes samades gruppides me pidime tegema näidendi. Igale grupile anti teema ja mõned hakkasid isegi kohe harjutama. Meie grupi teema oli poejärjekorras. Kuna Anne-Lyl oli rebaste ristimise ettevalmistamisega tegemist, siis sellel samal õhtul me proovi teha ei saanud, aga kõik püüdsid midagi välja mõelda. Õhtul veel jalutasime veidi mööda küla ja siis läksime tagasi kooli.

Magama oli väga raske jääda, sest toas oli kogu aeg nagu kõrbes.

Teine päev

Järgmisel päeval ärgates oli kohe tunda kuidas tuba järjest hullemini kuumaks läheb. Käisime hommikust söömas ja häälestasime kandled. Tegime proovid ja siis tuli meil üks väga pikk paus.

Paus oli selleks, et kõik saaksid enda näidendite proove teha. Pidime sellel pikal pausil mõtlema välja näidendi mõtte ja selle kõik igaks juhuks läbi näitlema. Aega jäi ka veidi üle ja siis võisime lihtsalt sooja suvepäeva nautida.

Pidime proovi naasema ja mängime veel mõned lood enne riiete vahetust. Lõpuks oli proov läbi ja kõik läksid oma tubadesse, et kostüümid selga panna.

Näidendites pidid kõik mängima tegelast kelle moodi nad olid riietunud. Stiilika teemaks oli tegelased Eesti kirjandusest. Mina olin riietunud Itiks raamatust “Nukitsamees”.

Enamus meist olid valmis ja kõikjal oli näha erinevaid tegelasi uuematest ja vanematest raamatutest. Oli näha ka tegelasi kes endale ikkaveel peeglite ees “meiki” tegid.

Vahepeal olin lubanud Elsbeti aidata tema kostüümiga. Tema oli ennast teinud Nukitsameheks, aga tal ei olnud kodus midagi millega enda nägu mustaks teha. Aitasin tal siis õues nägu mullaseks teha ja ta nägi isegi päris reaalne välja.

Lõpuks oli rivistus. Kõik pidid võtma vanuse järjekorda. Kui kõik olid kohtadel, siis kontrollis Ann üle, et oleksime õigesti paigutunud. Siis pidime ükshaaval minema teiste ette ja ütlema kõva häälega, et kes me oleme ja mis raamatust. Pidime tegema ka uued grupid. Kokku oli gruppe 7. Ka dirigendid olid kostüümides ja ka nemad olid üks võistkond.

Siis läksid kõik tühja tuppa ja seal tehti meile Kahoot eesti kirjanduse teemal. Dirigendid olid peaaegu kogu aeg esimesed ja muidugi nemad ka võitsid (napilt).

Kui Kahoot oli lõppenud, siis läksid kõik õue ja seal hakkasime me näidendeid etendama. Kõik olid väga erinevad ja omamoodi. Viimastena etendasid dirigendid oma näidendi. Järgnevalt tehti tegelaste grupipildid, üksikud pildid ja sõbrapildid.

Oli algamas rebaste ristimine. Ristijad olid häälerühmade vanemad Kaisa-Mari, Sandra ja Anne-Ly. Ristimine algas sellega, et kõik 12 rebast kutsuti tagurpidi nimedega ette ja meist tehti kaks võistkonda. Võistkonnad moodustati esimesest kuuest rebasest ja viimastes kes reas seisid.

Esimeseks ülesandeks oli ussimäng. Pidime võtma haneritta ja viimane reas pidi hakkama teiste jalgade vahelt läbi ronima. Kaks rida liikusid üksteise võidu edasi nii kaua kuni esimene grupp jõudis Sandrani.

Järgmiseks seisime me kõik samasse ritta mis varem oli olnud ja igaüks rebastest pidi ütlema mingi hea omaduse mis tal on ja mida laagrites vaja võiks minna (korrata ei tohtinud). Mõeldi välja erinevaid variante ja kõigil oli mõni hea omadus.

Järgmiseks andsid ristijad meile ülesande tuua ohvriande kahe minuti jooksul ning selle aja sees me pidime jooksma kolmandale korrusele oma tubadesse, otsima mingit toitu ja selle kiiresti alla viima. Õnneks jõudsid kõik piisava aja sees ohvriannid üles otsida.

Järgmiseks oli Sandra juhtimisel kannatlikkuse test. Kõik rebased järgnesid talle kooli ja metronomi tiksumise rütmis pidime me kõndima neljandale korrusele ja tagasi alla. Kui olime õue jõudnud siis nägime, et muruplatsile oli ilmunud terve hunnik rohelisi toole, kuid meie järgnev ülesanne ei olnud mitte nendega seotud.

Meie järgmiseks ülesandeks oli võimalikult kiiresti teha eelnevalt olnud samade gruppidega inimpüramiid. Aeg pandi käima ja me pidime kiiresti mõtlema, et keda oleks mõtekam panna peale ja keda allapoole. Jällegi meie tiim võitis.

Nüüd oli aeg tõeliseks katsumuseks ja siin tulid mängu ka rohelised toolid. Anne-Ly palus rebastel toolid võtta. Kuna kõigile neid võtta ei jätkunud, siis pidid mõned ilma staadionile minema. Staadionile oli valmis pandud terve pikk 12 punktiline takistusrada. Võiks ju arvata, et lihtne ega see siis ju võidu peale ole või midagi. Aga tegelikult oli seal väike nõks. Nimelt pidime me kahetistkümnekesi kõigi dirigentide vastu astuma. Neist igaüks pidi küll takistusrajal kahest takistusest läbi saama samal ajal kui meist igaüks pidi ainult ühest, kuid siiski on seegi üks paras takistus.

Enne alustamist näitas Anne-Ly kõigile mida nad tegema peavad ja meie pidime lihtsalt järjekorra paika panema. Kui kõik olid rajast aru saanud, siis algas jooks. Dirigentidest esimene võis küll olla Ruth, aga puldi pani ta küll väledalt kokku. Meie esimene Nelle-Ann ütles isegi hiljem, et tegelikult tal on endal samasugune pult, aga ta hakkas seda lihtsalt vale pidi lahti tegema. Olime napilt dirigentidel kannul, kuid häälestamine võttis aega. Dirigendid lõpetasid enne meid, kuid meil oli ka ju vaja lõpetada. Õnneks ei ole asi alati võitmises ja kõigil tundus olevat päris lõbus.

Kui teatejooks oli lõppenud, siis võtsid kõik oma kola kooli eest ja staadionilt kokku ning viisid sisse. Veel oli pisut aega kuni meid jälle fuajeese kutsuti. Algas meie ristimine Sotto Voce liikmeiks. Põlvitasime vasakule põlvele ja andsime vande samal ajal hoides kandlemängija poosi. siis tuli Kaisa-Mari kandle võtmega ja ristis meid, Sandra tuli tema järel ja piserdas kõigile kandle oskust näkku ja Anne-Ly andis kõigile ühe pulgakommi. Nüüd me olimegi Täieõiguslikud Sotto Voce liikmed.  

Kuna Viljandi Pärimusmuusika festival oli täpselt järgmisel päeval, siis oli see minu viimane sotto laagripäev. Pakkisin kandle kokku ja jõudsin isegi ühe lauamängu mängida, kuid uni surus peale ja hommikul pidin Viljandisse sõitva bussi peale jõudma.

Õnneks ei olnud ma ainus kes folgi asjus laagrist varem pidi lahkuma. Elsbet ja Eliise olid ka ja nii me siis sõime teistest varem hommikust (kuna kooli kokk oli nõus meile varem seda tegema) ja Ann oli ka nii lahke ja viis meie asjad ja meid ise autoga bussipeatusesse.

Nii lõppeski Suvine laager minu jaoks.

Keskmine kroonik Regina

 

Keskmised kroonikud, Suvi

1.PÄEV

24.juuni hommikul hakkasime mina ja Stella Elisabeth Saaremaale sõitma. Tee peal tegime ka peatuseid ning jõudsime praamile teiste Lõuna-Eesti kanneldajatega samal ajal. Mina ja Stella Elisabeth käisime veel känguru farmis känguruid, jaanalinde ja paljusid teisi loomi vaatamas. Jõudsime lõpuks Valjala põhikooli kohale. Sättisime asjad klassi, panime pillid kokku ja hääletasime need ka ära ning siis sai süüa. Söögid olid suurepärased ja mõnusalt kodused 🙂 Kätte jõudis proovi aeg. Tegime super kuuma ilma ja täiesti ilma õhuta päris tubli tööd. Nüüd sai õhtusööki. Ka see oli imeline. Sai veel palju õues käidud ja lõpuks sättisimegi end magama. Olin toas koos Stella Elisabethi, Laureeni, Elsbethi, Regina, Eliise, Mia ja Paulinaga

2.PÄEV

hommikul ärkasime, sõime, mängisime kannelt, sõime, mängisime veel kannelt ja nüüd oli aeg et end valmis panna ristimiseks ja stiilipeoks. Siis sai veel süüa ja oligi stiilika aeg. Mina olin Maria, raamatust Naljatilgad lähevad laulupeole. Eelmisel õhtul jagati meid gruppidesse kellega pidime näidendi mõtlema. Stiilikal esitasimegi neid näidendeid. Ja nüüd oli aeg ristimiseks, vanad suured olid meile ette valmistanud mõned ülesanded. Uued suured, sealhulgas ka mina jagati kaheks ning tegime tiimidega ülesandeid. Võistlesime ka õpetajate vastu, ning loomulikult võitsid nemad aga olekski olnud veider kui meie võitnud oleksime, sest õpetajad peavad ikka meist paremad olema;)

Ja oli jälle uneaeg.

3.PÄEV

Hommikul läksid Elsbet, Regina ja Eliise ära Viljandisse folgile. Meie magasime edasi ja hiljem ärkasime ülesse. Kuna meid ristiti siis pidime kõiki kandleid häälestama. See tehtud siis tegime proovi ja saime jälle süüa. Siis tegime veel proovi ning peale seda mina, Laureen ja Stella Elisabeth läksime vaatasime Saaremaal ringi. Teised läksid kuhugile lähedal asuvasse kirikusse ekskursioonile. Jõudes hilja õhtul tagasi läksime kohe magama.

4.PÄEV

Ärkasime, sõime, mängisime kannelt, sõime, mängisime kannelt ja sättisime esinemiseks. Esinemine toimus Jööris, Jööri kandleööl. Olime seal juba 18.00st. Me tegime lõõskava päikesega proovi ja siis puhkasime. Ime vahva oli see et kõik kanneldajad said kringlit ja morssi enne esinemist. Siis käisime ringi kuulasime teisi ja lõpuks oli meie kord minna lavale esinema. Mängisime ühe ühisloo ära ja siis ootasime veel. Lõpuks kui oli meie aeg minna, läksime lavale ja siis tuli välja et esineb hoopis keegi teine, ning meie esinemiseni oli veel aega aga ootasime siiski laval tasakesi oma esinemise ära. Mängisime kõik lood ära ja siis läks Stella Elisabeth oma ema ja sugulastega ära. Meie jäime sinna. Mina ja Laureen käisime väikestega tantsimas kandle taadu esinemise ajal ning kui kõik tantsitud läksime tagasi koolimajja. Koolimajas oli hitt punane kuu ja kõik tahtsid seda näha. Mina ja Laureen käisime öösel kuskil kella kahe paiku õues kiikumas sest meil ei tulnud und ja siis sättisime magama.

5.PÄEV EHK VIIMANE PÄEV

Hommikul ärkasime ja sõime ning siis pakkisime asjad kokku ja minule ning Laureenile tulid minu vanemad järgi. Teised tegid proovi samal ajal kui meie ja Stella Elisabethi pere veel Saaremaal ringi käisime ning siis algas kojusõit. Lõpuks olime mandril ning siis Laureen läks Viljandis maha ja mina ning mu pere läksime edasi Tartusse.

Keskmine kroonik Nelle-Ann
Suvi, Väiksed kroonikud

1. päev

Ma tulin Katariina, Miia, Paulina, Moonika ja Hanna Liisiga koos Tallinnast liinibussiga. Kohale jõudes pidime kohe sööma minema. Pärast sääki panime kandled kokku ja häälde. Kordasime vanasi lugusi. Peale õhtu sööki mängisime väikekannelt ning seejärel pidid kõik (suured ja väiksed) pikkuse järjekorda võtma. Meid jagati kuute võistkonda. Ma olin number 2. Me pidime näidendi tegema teemal, mis meile anti. Mu tiimi teemaks oli sünnipäev. Pärast mängisin Laura, Anni, Liidia ja Eleriniga Rongimängu.

2. päev

Hommikul äratas Kata mind kell 7.45. Peale hommikueinet panime kandled häälde. Mängisime uusi lugusi. Õppisime väiksel kandlel ka ühe uue loo. Meile anti ka aega oma tiimiga proovi teha. Peale õhtusööki võtsime vanuse järgi järjekorda ning meid jagati tiimidesse, tegime kahooti. Läksime õue näidendeid tegema ja vaatama. Pärast oli rebaste ristimine.

3. päev

Ärkasime kaheksa paiku. Otsustasime ära milliste lugudega me esinema läheme. Me mängisime suurte kanneldel. Mängisime ka väike kannelt. Kell 23 algas öörahu, sest homme oli esinemine. Käisime Valjala kirikut ka vaatamas.

4. päev

Ärkasime peale kaheksat. Hommiku poole mängisime jälle suurte kanneldel. Me tegime nii, et noodid panime pesulõksudega kinni. Me mängisime vaikselt kuna sõrmedele ei tahtnud haiget teha. 17.30 läksime bussile, et sõita Jööri külla, kus me esinesime. Kõigepealt oli ühislugu siis meie (väiksed) ja suured olid viimased ning siis tuli simman. Kui hakkasime magama jääma tuli punane kuu nähtavale. Kõik läksid punast kuud ja Marssi rõdule vaatama.

5. päev

Kui hommikul tõusime pidime asju kokku panema hakkama. Mängisime uusi lugusi ja väikest kannelt. Peale sööki tuldi meile järgi.

Väike kroonik Mariann
Keskmised kroonikud, Kevad

1. PÄEV

Laager algas neljapäeval, ning kokku kestis see 4 päeva. See toimus Lool kuhu on Tartus umbes 2h ja natuke peale, Seega alustasime sõitu juba kell 8:00 Ülenurme Muusikakooli eest. Sõidu ajal mõned magasid, mõned mängisid telefonides ja mõned rääkisid lihtsalt niisama teistega.

Kui kohale jõudsime vedasime asjad bussist välja ning viisime sisse(Loo muusika-ja kunstikooli). Kuna mina olen suur sotto siis sain mina kandle alla jätta, väiksed sottod pidid kandled viima ülesse. Ööbisime teisel korrusel klassides. Sättisime asjad klassi ning läksime kandleid paika panema.

Kandled oli vaja kokku panna ja ära häälestada ning noodipult ja noodid ilusti sättida. Enne esimest proovi oli meil Lõuna söök. Lõunaks oli frikadellisupp. Kui saime söödud, siis oli meil natuke aega enne kui proov hakkas. Harjutasime proovis uusi sotto lugusid. Kui proov läbi oli meil veel õhtusöök, ning siis vaba aeg. Vabal ajal saime käia poes ja niisama õues olla. Mina, Stella Elisabeth, Elsbet Helena ja Laureen(ehk meie) läksime poodi, jalutasime õues ning päris õhtul läksime tuppa. õhtuti väiksed mängisid mängu “Libahunt”, suured tegid oma asju. Lõpuks sai minna magama.

2. PÄEV

Hommikul oli äratus kell 9:00.siis oli hommikuks puder. Meil oli peale sööki aega, ning siis saime kandleid häälestada. Oli jälle proovi aeg harjutasime jälle lugusid millega esineme kontserdil või harjutasime lihtsalt raskemaid lugusid. Siis sai lõunat süüa. Oli jälle aega ning siis hakkas uus proov. Peale nelja tunnist proovi sai jälle süüa. Ning tuli jälle vaba aeg. Meie läksime välja  käisime grossi poes ja pitsa restoran Ventuses kust ostsime kananagitsaid ja pitsat, ning olime niisama õues. Varsti läksime sisse ja jäime magama.

3. PÄEV

Hommik oli jälle samasugune nagu eelmised aga õhtuse proovi ajal tegime koos väikestega proovi. Siis sai jälle õhtustada ning õue minna. Meie otsustasime jälle minna pitsa restoran Ventusesse. Mina ostsin kananagitsaid friikartulitega ja teised võtsid pitsat. Sõime ära ning olime jälle õues. Varsti läksime jälle sisse ja mõne aja pärast jäime magama.

4. PÄEV

Hommikul ärkasime, pakkisime asjad ja sõime ära ning varsti pakkisime kandled kokku ja vedasime need Loo kultuuri keskusesse. Tegime seal proovi. Peale proovi läksime tagasi ja sõime, vahetasime riideid, viisime asjad autodesse ja läksime tagasi kultuuri keskusesse. Seal toimus kontsert. Kui kontsert läbi asusime kõik teele oma kodudesse. Mõned tublimad  pidid veel minema kandlekonkurssi autasustamisele.

Mina läksin peale kontserti loomaaeda ning peale seda hakkasime tagasi Tartu poole sõitma. Varsti olin kodus. Laager oli väga lahe ning ootan juba suvist laagrit suure huviga.

Keskmine kroonik Nelle-Ann

 

Keskmised kroonikud, Kevad

26. aprilli hommikul kell 10.00 pidin koos Lenna isaga Viljandist sõitma hakkama. Viljandist sel korral nii palju inimesi tulemas ei olnud ja saime kahe autoga Loole. Peale minu ja Lenna oli Lenna isa autos ka Mirtel. Kolme peale kokku oli meil nii palju asju, et osad asjad olid mul peaaegu kaelas ,aga vähemalt oli kusagile pead toetada. Kohale jõudsime me umbes samal ajal kui teine auto mis Viljandist startis ja nii sain ma koos Elsbeti ja Laureeniga ühte tuppa. Peale meie olid seal toas ka Nora ja Elis ning järgmisel päeval liitusid ka Miia ja Paulina. Saime mängida esimesi kandlelugusid ja õhtul saime ka minna poodi. Juba esimesel õhtul oli meie toa põrand pähkleid täis. Veel hiljem vaatasime koos Stella, Nelle-Anni, Elsbeti ja Laureeniga “Kättemaksukontorit” ja läksime magama.

 Järgmisel päeval pidid ka Paulina ja Miia oma reisidelt laagrisse jõudma ja Miia jõudis isegi esimesse proovi. Paulina jõudis teise. Õhtul pidi Paulina oma lugusid ja Sotto lugusid harjutama ja läks nii tuhinasse, et lõpetas alles kl 2 öösel. Samal ajal mängisin mina Anni, Laura, Miia ja Sandraga rongi mängu. Väikesed tahtsid väga mängida hundimängu ja tiirutasid meie ümber ikka küsides, et kui pikk see mäng on ja kui kaua see kestab. Kahjuks oli tegu väga pika mänguga ja me lõpetasime mängu umbes 00.00. Laura võitis.

 Kolmandal päeval ei saanud ma laagris tervet päeva olla. Rotary klubi sai 25 ja ma pidin VNSO- ga seal esinema. Proov algas juba kl 16.00 ja minu isa tuli mulle ja Elsbetile kl 13.00 järgi. Järgnes pikk sõit Viljandisse. Kui Sakala Keskuses kontsert lõppes siis saime teada, et Kaisa- Mari oli haigeks jäänud ega saanud koos meiega laagrisse tulla. Kaisa-Mari isa oli lubanud meid tagasi Loole viia ja kuna ta oli lubanud siis sõitsime me Elsbetiga ja Kaisa- Mari isaga tagasi Loole. Jõudsime sinna üllatavalt vara ja läksime tagasi muusikakooli kus me ööbisime. Mina mängisin veel kontserdi lood läbi ja peale minu oli harjutamas ka õpetaja Hanna. Varsti hakkas järjest rohkem inimesi tuppa sisse sadama, et lugusid harjutada ja isegi Paulina tuli. Kuigi ta oli eelmisel õhtul poole ööni harjutanud. Ann ei lubanud Paulinal sama kaua mängida kui ta eelmisel õhtul oli mänginud ja käskis minul ja Miial teda valvata ja vaadata, et ta liiga kaua ei harjutaks.  Lõpuks saime Paulina kandle tagant ära ja läksime magama. Järgmisel päeval oli ju kontsert.

 Oma toas panime me äratused kell 7.00 ja kl 8.00. 7.00 äratuse peale ärkasid küll kõik üles, aga jäime ikkagi uuesti magama. Umbes poole tunni pärast läks mul uni ära ja ma hakkasin pakkima. Enne kontserdi algust pidid kõigil asjad koos olema. Enne hommikusööki tuli veel ka pillid ära häälestada ja need kokku pakkida, et need oleksid valmis trantspordiks esinemis kohta. jõudsin kõigega valmis enne hommikusööki ja peale hommikusööki me laadisime kandled autode peale ja ise kõndisime esinemis paika. Tegime kontserdi läbimängu ja juba oligi lõunasöök kohal. Osasid lapsi olid vanemad juba vaatama tulnud ja nad aitasid lastel kohvreid autodesse viia. Lapsevanemad tulid kontserti kuulama ja kokku oli see kõik üks väga ilus kontsert. Peale kontserti läksid kõik koju.

Keskmine kroonik Regina

 

Kevad, Väiksed kroonikud

Hakkasime Sakust Katariinaga Loo muusikakooli poole sõitma. Kui ma Katariinaga kohale jõudsin, oli Emmi juba kohal. Minu toakaaslased oli: Hanna Liis, Moonika, Alice, Liisbet, Katariina, Emmi Milda, Paula, Triinu, Maarit ja Katriin-Liisbeth. Kui meil olid kandled hääles hakkasime kell 13.00 sööma. Peale sööki olid proovid. Me väikesed tutvustasime ennast ning hakkaski proov pihta. Meie lood on “Vikerkaar”, “Loch Lomond”, “Ümisemislaul”, “Vaalaskala rock” ja “Tervitus laul”. Sõime ning seejärel mängisime “Libahundi mängu”. Me jäime kell 23 magama.

Hommikul ärkasime kell 7, välja arvatud Triinu, tema magas väga kaua. Seejärel panime kandled häälde ning sööma. Täna mängisime ka väike kannelt. Meil oli ka uus lugu, “Lõbus labajalg”. Meil olid väga toredad õpetajad: Pille ja Gerda. Ka sellel õhtul mängisime hundi mängu, me ei tüdine sellest kunagi (või no mina vähemalt). Seejärel läksime magama kell 23.

Järgmine päev ärkasime 07.08. Nii nagu iga hommik panime pillid häälde ja sööma. Ka täna mängisime labajalga ja väikest kannelt. Täna me käisime poes. Kell seitse hakkasid väiksed igasugu mänge mängima (ka hundimängu). Kui ma õhtul magama üritasin jääda, hakkas Kata unes rääkima mingist Nämm Nämmist. Enne magama jäämist mängisime koos Anni ja Lauraga ja teistega hundi mängu.

Järgmisel hommikul panime asjad kokku, mängisime mõned korrad esinemis lood läbi ja panime ka kandled kokku. Seejärel läksime kultuurikeskusesse ning kui me seal lood läbi mängisime käisime söömas ning algaski kontsertt…

26.-29.04.2018

Väike kroonik Mariann