Keskmised kroonikud, Kevad

Esimene päev

Esimene päev algas sellega, et pidin kl 8.00 ärkama ja end valmis panema sõiduks Tartusse. Sellel korral pidid kõik Viljandi inimesed endale ise transpordi hankima. Umbes kl 10.00 väljusin ma isaga Viljandist. Teekond oli väsitav ja ma magasin enamuse sellest. Kui kohale jõudsime, siis oli kell umbes 11.15. Kuna läheduses ei näinud me kedagi teist kanneldega, siis oletasin, et olin esimene kes kohale jõudis. Märkasin maja eest mööda kõndimast Anni. Kuna tema läks sisse, siis läksime ka mina ja minu isa. Tõepoolest olin ma esimene. Jätsime kotid paika ja ootasime, et keegi tuleks ja ütleks kuhu me asjad peaksime panema ja kus miski asub. Lõpuks tuli keegi. Inimene näitas meile, et kus me esineme, kuhu kandled saab paigutada ja kuhu kotid. Samuti näitas ta kus me magame ja kui Ann oli bussijaama teistele vastu läinud, siis et kus on dušširuumid. Samal ajal kui Ann oli bussijaamas, pidin mina laagrilisi vastu võtma ja neile ütlema kuhu nad oma kandled ja kotid peaksid panema. Ütlesin kõigile kes tulid, et kuhu nad oma asjad viima peaksid, aga ikka kõndisid mõned minu sõnu kuulmata mööda, ei teinud minust väljagi ja pärast ei saanud aru kus nad on. Kui Ann lõpuks bussijaamast tagasi jõudis, siis võisin lahkuda oma tööpostilt. Suured olid viinud oma kandled keemia klassi ja väikesed kõrval asuvasse muusika klassi. Seal algasid meie proovid. Panime oma pillid valmis ja häälestasime. Kl 13.00 saime koolis süüa. Kl 14.00 algas proov. See kestis kuni 18.00-ni ja vahepeal oli väike 5 minutiline paus. Me mängisime selle aja sees ära kõik Pillipeo lood mis meil olid. Kl 18.00 saime jälle süüa. Enamus inimesi ei jäänud kooli ööseks, sest nad kas ise elasid lähedal, või elas keegi nende sugulastest lähedal. Kuna järgmisel päeval toimus luukamber, siis tahtsid kõik kangesti teada kellega nad samas grupis olid, et nad saaksid ka eelmisel õhtul harjutada. Ka mina algul harjutasin, kuid kuna mõned gruppide liikmed kattusid teiste gruppide liikmetega, siis ei saanud ma väga kaua koos grupiga harjutada. Samuti hakkasid mul sõrmed valutama ja ma ei tahtnud neid enne luukambrit katki mängida. Nii ma, siis kuulasin kuidas Miia ja Paulina mängisid. Varsti tüdinesin ja läksin ruumi kus magasime ja tegelesin veidi aega omade asjadega. Peale seda läksin magama.

Teine päev

Järgmisel päeval olin pannud äratuse varajaseks, sest teadsin, et olen aeglane ärkaja. Hommikusöök pidi olema kl 9.00, aga mina ärkasin 7.30. Kõik ütlesid, et see on isegi aeglase ärkaja kohta väga vara. Jõudsin isegi enne hommikusööki kandle ära häälestada. Peale hommikusööki oli veidi aega proovini. Sellel ajal ma lihtsalt puhkasin. Proovis me jõudsime mängida 3 lugu. Siis tulid väikeste õpetajad ja ütlesid, et tahavad väikeste luukambri ära teha. Selleks ajaks saatsid dirigendid meid enda luukambri lugusid harjutama. Eelmisel õhtul olime teada saanud kellega me luukambris olime. Mina olin Miia, Eliise, Stella Elisabethi, Katriin-Liisbethi ja Nelle-Anniga. Kuna Katriin-Liisbeth ja Nelle-Ann mängisid kahes luukambris, siis sellel korral olid nad teise grupiga proovis ja ülejäänud meist harjutasid koridoris lugusid. Peale proovi oli kell juba saanud 13.00 ja oli lõuna. Peale lõunat tegime veidi kõikidega koos proovi ning, siis anti meile 1h ja 30 min, et veel lukambri lugusid harjutada. Seekord ei saanud me seal olla kus enne, sest seal tegid nüüd dirigendid Laura ja Ruth oma proovi. Väikestel oli 30 min paus just alanud ja me saime pooleks tunniks sinna minna proovi tegema. Kui nad oma ruumi tagasi tulid, siis lahkusime meie sealt ja hakkasime mõtlema, et kuhu me nüüd, siis saaksime proovi minna tegema. Veel kordagi ei olnud me saanud minna proovi tegema keemia klassi. Sellel hetkel tegi seal proovi üks teine grupp, aga me ütlesime neile, et tahame ise ka seal proovi teha. Saime seal proovi teha seni kuni teised tulid oma kanneldega sisse ja luukamber oli algamas. Paulina võttis oma pilli klassist välja, et häälestada. Ukse taga ootamine oli pingeline. Mitte keegi ei teadnud kui palju me pidime lugusid mängima. Me ei teadnud, kas me peame mängima kõik lood ette või on tehtud valik. Kui nii, siis kas me peame mängima lood otsast lõpuni, või ainult katkendeid. Kui sisse saime ja meie kord oli, siis saime teada, et pidime mängima kõik lood, kuid neist kõigist mingi katkendi. Meil läks päris hästi, aga oli ka mõningaid apsakaid. Enne luukambrit olid kõik kindlad, et seda tehakse selleks, et need kes ei oska mängida välja visata, aga see oli lihtsalt selleks, et kontrollida kui hästi me lugusid oskasime. Dirigendid ütlesid, et mis me paremini peaks tegema jne. Kui luukamber oli kõigil tehtud, siis saime kl 18.00 jälle sööma minna. Peale seda meil enam proove ei olnud. Nelle-Ann ja Stella olid endale vanemad 21.00 ks järgi kutsunud ja nad nautisid koos teistega vaba aega.  Mul olid isegi kaks lauamängu kaasa võetud, aga keegi ei tahtnud mängida. Paulina oli nõus mängima ainult rongimängu, aga seda ainult Anni ja Lauraga. Mina pühendasin enda õhtu joonistamisele. Umbes kl 23.00 lõpetasid kõik oma lauamängud ja hakkasid magama minema. Ann tuli korraks sinna kus meie magasime ning võdistas õlgu ja ütles, et meil olevat seal kohutavalt külm. Ta käskis meil teiste juurde soojemasse tuppa minna ja ega meil eriti midagi muud üle jäänudki. Viisime madratsid ja magamiskotid teise tuppa, aga kotte ei võtnud, sest nende jaoks ei olnud seal ruumis ruumi. Mind pandi Ruthi kõrvale magama ja Paula magas minu kõrval. Paulina ja Miia magasid meist veidi eemal. Rääkisime väljaspool seda ruumi veel veidi juttu ja läksime, siis soojemasse tuppa magama.

Kolmas päev

Viimasel päeval oli mul äratus jälle kl 7.30. Algul ma ei saanud isegi aru, et see oli minu äratus, aga kui ma olin veidi “toibunud”, siis panin selle nii kiiresti kui võimalik kinni. Äratus oli kõik toasviibijad üles äratanud, aga enamus neist läksid tagasi magama. Sain jälle oma asjadega piisavalt vara valmis ja jõudsin ka kandle ära häälestada. Peale hommikusööki jõudsime isegi oma madratsid ja magamiskotid kokku pakkida. Proov algas kl 10.00. Seal me mängisime läbi kõik kontsertil esitatavad lood. Peale seda viisime kandled ja puldid aulasse ning siis saime kl 13.00 sööma. Peale sööki tegid väikesed laval proovi ja, siis tegime meie. Paulina sai samal ajal oma rääkimisoskust arendada, sest tema oli kontserti teadustaja ja ütles kes järgmisena pidi esinema. Peale proovi oli meil 45 min aega, et riided ära vahetada ja pillid häälestada. Paulinal läks järjekorra õppimisega nii kaua aega, et ma pidin isegi tema kandle ära häälestama. Lõpuks oli kontsert. Sinna olid kokku tulnud nii sõbrad, tuttavad kui ka kohalikud huvilised. Kontsert oli lõbus ja kõik olid väga tublid. Peale kontserti tegime pilti ja läksime koju.

Ikkagi kõige parem osa laagrist oli söök.

Keskmine kroonik Regina (vasakult teine)
Keskmised kroonikud, Suvi

Esimene päev

Esimene päev algas sellega, et juba päris vara läks Viljandi bussijaamast läbi liinibuss mis pidi meid viima Saaremaale. Jaamas pidime me bussi panema oma kandled ja kohvrid. Bussi aknasse vaadates oli näha, et Tartust olid mõned Sottod sama bussi peale tulnud.

Järgnes pikk sõit Pärnu bussijaama ja sealt sadamasse. Praam millega me Muhule pidime sõitma tundus päris uus ja ka sõit oli üpris lühike. Olime märkamatult jõudnud järgmisesse sadamasse.

Sealt jätkus meie tee. Me sõitsime läbi Muhu ja jõudsime lõpuks ka Saaremaale. Saaremaale jõudes vaatasid kõik pingsalt peatuste nimesid, sest keegi polnud kindel kui ruttu me enda peatusesse jõuame.

Peatus oli kusagil kõrvalisel teel kus dirigendid Ann ja Ruth meid autodega vastu võtsid. Asju oli meil nii palju, et mõlemad autod olid üleni täis. Ruumi oli ainult juhtidele kuigi Anni autos oli 1 vaba koht esiistmel. Ann ütles, et keegi saaks autos kaasa sõita ja aidata asju autodelt maha võtta. Ülejäänud pidid jala Valjala kooli minema. Tükk aega ei tahtnud keegi minna, aga lõpuks ma ütlesin, et ma võin ju. Mõtlesin, et mis see siis ära pole mõnda kannelt või kohvrit kooli sisse viia.

Sõit kooli ei olnud tegelikult isegi nii pikk. Olime mõne hetkega kohal. Aitasin Annil ja Ruthil asju ukse ette viia ja hetkega olid autod tühjad.

Tee peal jõudis Ann mulle rääkida, et majas on jubedalt palav. Koolis olid aknad olnud enne meie tulekut terve öö lahti, aga ega see eriti ei aidanud. Samuti oli koolis konditsioneer katki. Seda oli tunda. Me magasime kolmandal korrusel ja esimest korda sinna minnes oli tunda, et iga korrusega jääb õhku järjest vähemaks.

Kuna olin esimeste seas kes kohale jõudis siis vaatasin ka natuke tube. Läksin samasse tuppa koos Ülenurme kandlemängijatega. Varsti jõudsid ka ülejäänud matkalised kooli.

Enne lõunasööki ja proovi oli meil veidi aega. Me pakkisime kandled lahti ja lebotasime toas. Koridori lõpus oli uks mis viis välja. Seal olid metallist trepid igale korrusele ja isegi katuseni. Uks oli terve päeva lahti, aga ega see väga temperatuuri ei muutnud. Tegime isegi kindlaks, et tuba kus me ööbisime oli väga sauna leiliruumi moodi. Kui tulid õuest ja astusid meie tuppa, siis juba ukse lävel oli tunda soojust mis sulle vastu tuleb.

Käisime lõunal ja siis tuligi esimene proov. Iga 45 minuti järel oli meil 15 minutit pausi. Oli  pikk proov ja lõpuks tuli ka õhtusöök.

Peale õhtusööki kogunesid nii suured kui ka väikesed võimlasse ja seal anti meile ülesanne võtta pikkuse järjekorda. Meid jagati kuude gruppi ja nendes samades gruppides me pidime tegema näidendi. Igale grupile anti teema ja mõned hakkasid isegi kohe harjutama. Meie grupi teema oli poejärjekorras. Kuna Anne-Lyl oli rebaste ristimise ettevalmistamisega tegemist, siis sellel samal õhtul me proovi teha ei saanud, aga kõik püüdsid midagi välja mõelda. Õhtul veel jalutasime veidi mööda küla ja siis läksime tagasi kooli.

Magama oli väga raske jääda, sest toas oli kogu aeg nagu kõrbes.

Teine päev

Järgmisel päeval ärgates oli kohe tunda kuidas tuba järjest hullemini kuumaks läheb. Käisime hommikust söömas ja häälestasime kandled. Tegime proovid ja siis tuli meil üks väga pikk paus.

Paus oli selleks, et kõik saaksid enda näidendite proove teha. Pidime sellel pikal pausil mõtlema välja näidendi mõtte ja selle kõik igaks juhuks läbi näitlema. Aega jäi ka veidi üle ja siis võisime lihtsalt sooja suvepäeva nautida.

Pidime proovi naasema ja mängime veel mõned lood enne riiete vahetust. Lõpuks oli proov läbi ja kõik läksid oma tubadesse, et kostüümid selga panna.

Näidendites pidid kõik mängima tegelast kelle moodi nad olid riietunud. Stiilika teemaks oli tegelased Eesti kirjandusest. Mina olin riietunud Itiks raamatust “Nukitsamees”.

Enamus meist olid valmis ja kõikjal oli näha erinevaid tegelasi uuematest ja vanematest raamatutest. Oli näha ka tegelasi kes endale ikkaveel peeglite ees “meiki” tegid.

Vahepeal olin lubanud Elsbeti aidata tema kostüümiga. Tema oli ennast teinud Nukitsameheks, aga tal ei olnud kodus midagi millega enda nägu mustaks teha. Aitasin tal siis õues nägu mullaseks teha ja ta nägi isegi päris reaalne välja.

Lõpuks oli rivistus. Kõik pidid võtma vanuse järjekorda. Kui kõik olid kohtadel, siis kontrollis Ann üle, et oleksime õigesti paigutunud. Siis pidime ükshaaval minema teiste ette ja ütlema kõva häälega, et kes me oleme ja mis raamatust. Pidime tegema ka uued grupid. Kokku oli gruppe 7. Ka dirigendid olid kostüümides ja ka nemad olid üks võistkond.

Siis läksid kõik tühja tuppa ja seal tehti meile Kahoot eesti kirjanduse teemal. Dirigendid olid peaaegu kogu aeg esimesed ja muidugi nemad ka võitsid (napilt).

Kui Kahoot oli lõppenud, siis läksid kõik õue ja seal hakkasime me näidendeid etendama. Kõik olid väga erinevad ja omamoodi. Viimastena etendasid dirigendid oma näidendi. Järgnevalt tehti tegelaste grupipildid, üksikud pildid ja sõbrapildid.

Oli algamas rebaste ristimine. Ristijad olid häälerühmade vanemad Kaisa-Mari, Sandra ja Anne-Ly. Ristimine algas sellega, et kõik 12 rebast kutsuti tagurpidi nimedega ette ja meist tehti kaks võistkonda. Võistkonnad moodustati esimesest kuuest rebasest ja viimastes kes reas seisid.

Esimeseks ülesandeks oli ussimäng. Pidime võtma haneritta ja viimane reas pidi hakkama teiste jalgade vahelt läbi ronima. Kaks rida liikusid üksteise võidu edasi nii kaua kuni esimene grupp jõudis Sandrani.

Järgmiseks seisime me kõik samasse ritta mis varem oli olnud ja igaüks rebastest pidi ütlema mingi hea omaduse mis tal on ja mida laagrites vaja võiks minna (korrata ei tohtinud). Mõeldi välja erinevaid variante ja kõigil oli mõni hea omadus.

Järgmiseks andsid ristijad meile ülesande tuua ohvriande kahe minuti jooksul ning selle aja sees me pidime jooksma kolmandale korrusele oma tubadesse, otsima mingit toitu ja selle kiiresti alla viima. Õnneks jõudsid kõik piisava aja sees ohvriannid üles otsida.

Järgmiseks oli Sandra juhtimisel kannatlikkuse test. Kõik rebased järgnesid talle kooli ja metronomi tiksumise rütmis pidime me kõndima neljandale korrusele ja tagasi alla. Kui olime õue jõudnud siis nägime, et muruplatsile oli ilmunud terve hunnik rohelisi toole, kuid meie järgnev ülesanne ei olnud mitte nendega seotud.

Meie järgmiseks ülesandeks oli võimalikult kiiresti teha eelnevalt olnud samade gruppidega inimpüramiid. Aeg pandi käima ja me pidime kiiresti mõtlema, et keda oleks mõtekam panna peale ja keda allapoole. Jällegi meie tiim võitis.

Nüüd oli aeg tõeliseks katsumuseks ja siin tulid mängu ka rohelised toolid. Anne-Ly palus rebastel toolid võtta. Kuna kõigile neid võtta ei jätkunud, siis pidid mõned ilma staadionile minema. Staadionile oli valmis pandud terve pikk 12 punktiline takistusrada. Võiks ju arvata, et lihtne ega see siis ju võidu peale ole või midagi. Aga tegelikult oli seal väike nõks. Nimelt pidime me kahetistkümnekesi kõigi dirigentide vastu astuma. Neist igaüks pidi küll takistusrajal kahest takistusest läbi saama samal ajal kui meist igaüks pidi ainult ühest, kuid siiski on seegi üks paras takistus.

Enne alustamist näitas Anne-Ly kõigile mida nad tegema peavad ja meie pidime lihtsalt järjekorra paika panema. Kui kõik olid rajast aru saanud, siis algas jooks. Dirigentidest esimene võis küll olla Ruth, aga puldi pani ta küll väledalt kokku. Meie esimene Nelle-Ann ütles isegi hiljem, et tegelikult tal on endal samasugune pult, aga ta hakkas seda lihtsalt vale pidi lahti tegema. Olime napilt dirigentidel kannul, kuid häälestamine võttis aega. Dirigendid lõpetasid enne meid, kuid meil oli ka ju vaja lõpetada. Õnneks ei ole asi alati võitmises ja kõigil tundus olevat päris lõbus.

Kui teatejooks oli lõppenud, siis võtsid kõik oma kola kooli eest ja staadionilt kokku ning viisid sisse. Veel oli pisut aega kuni meid jälle fuajeese kutsuti. Algas meie ristimine Sotto Voce liikmeiks. Põlvitasime vasakule põlvele ja andsime vande samal ajal hoides kandlemängija poosi. siis tuli Kaisa-Mari kandle võtmega ja ristis meid, Sandra tuli tema järel ja piserdas kõigile kandle oskust näkku ja Anne-Ly andis kõigile ühe pulgakommi. Nüüd me olimegi Täieõiguslikud Sotto Voce liikmed.  

Kuna Viljandi Pärimusmuusika festival oli täpselt järgmisel päeval, siis oli see minu viimane sotto laagripäev. Pakkisin kandle kokku ja jõudsin isegi ühe lauamängu mängida, kuid uni surus peale ja hommikul pidin Viljandisse sõitva bussi peale jõudma.

Õnneks ei olnud ma ainus kes folgi asjus laagrist varem pidi lahkuma. Elsbet ja Eliise olid ka ja nii me siis sõime teistest varem hommikust (kuna kooli kokk oli nõus meile varem seda tegema) ja Ann oli ka nii lahke ja viis meie asjad ja meid ise autoga bussipeatusesse.

Nii lõppeski Suvine laager minu jaoks.

Keskmine kroonik Regina

 

Keskmised kroonikud, Kevad

26. aprilli hommikul kell 10.00 pidin koos Lenna isaga Viljandist sõitma hakkama. Viljandist sel korral nii palju inimesi tulemas ei olnud ja saime kahe autoga Loole. Peale minu ja Lenna oli Lenna isa autos ka Mirtel. Kolme peale kokku oli meil nii palju asju, et osad asjad olid mul peaaegu kaelas ,aga vähemalt oli kusagile pead toetada. Kohale jõudsime me umbes samal ajal kui teine auto mis Viljandist startis ja nii sain ma koos Elsbeti ja Laureeniga ühte tuppa. Peale meie olid seal toas ka Nora ja Elis ning järgmisel päeval liitusid ka Miia ja Paulina. Saime mängida esimesi kandlelugusid ja õhtul saime ka minna poodi. Juba esimesel õhtul oli meie toa põrand pähkleid täis. Veel hiljem vaatasime koos Stella, Nelle-Anni, Elsbeti ja Laureeniga “Kättemaksukontorit” ja läksime magama.

 Järgmisel päeval pidid ka Paulina ja Miia oma reisidelt laagrisse jõudma ja Miia jõudis isegi esimesse proovi. Paulina jõudis teise. Õhtul pidi Paulina oma lugusid ja Sotto lugusid harjutama ja läks nii tuhinasse, et lõpetas alles kl 2 öösel. Samal ajal mängisin mina Anni, Laura, Miia ja Sandraga rongi mängu. Väikesed tahtsid väga mängida hundimängu ja tiirutasid meie ümber ikka küsides, et kui pikk see mäng on ja kui kaua see kestab. Kahjuks oli tegu väga pika mänguga ja me lõpetasime mängu umbes 00.00. Laura võitis.

 Kolmandal päeval ei saanud ma laagris tervet päeva olla. Rotary klubi sai 25 ja ma pidin VNSO- ga seal esinema. Proov algas juba kl 16.00 ja minu isa tuli mulle ja Elsbetile kl 13.00 järgi. Järgnes pikk sõit Viljandisse. Kui Sakala Keskuses kontsert lõppes siis saime teada, et Kaisa- Mari oli haigeks jäänud ega saanud koos meiega laagrisse tulla. Kaisa-Mari isa oli lubanud meid tagasi Loole viia ja kuna ta oli lubanud siis sõitsime me Elsbetiga ja Kaisa- Mari isaga tagasi Loole. Jõudsime sinna üllatavalt vara ja läksime tagasi muusikakooli kus me ööbisime. Mina mängisin veel kontserdi lood läbi ja peale minu oli harjutamas ka õpetaja Hanna. Varsti hakkas järjest rohkem inimesi tuppa sisse sadama, et lugusid harjutada ja isegi Paulina tuli. Kuigi ta oli eelmisel õhtul poole ööni harjutanud. Ann ei lubanud Paulinal sama kaua mängida kui ta eelmisel õhtul oli mänginud ja käskis minul ja Miial teda valvata ja vaadata, et ta liiga kaua ei harjutaks.  Lõpuks saime Paulina kandle tagant ära ja läksime magama. Järgmisel päeval oli ju kontsert.

 Oma toas panime me äratused kell 7.00 ja kl 8.00. 7.00 äratuse peale ärkasid küll kõik üles, aga jäime ikkagi uuesti magama. Umbes poole tunni pärast läks mul uni ära ja ma hakkasin pakkima. Enne kontserdi algust pidid kõigil asjad koos olema. Enne hommikusööki tuli veel ka pillid ära häälestada ja need kokku pakkida, et need oleksid valmis trantspordiks esinemis kohta. jõudsin kõigega valmis enne hommikusööki ja peale hommikusööki me laadisime kandled autode peale ja ise kõndisime esinemis paika. Tegime kontserdi läbimängu ja juba oligi lõunasöök kohal. Osasid lapsi olid vanemad juba vaatama tulnud ja nad aitasid lastel kohvreid autodesse viia. Lapsevanemad tulid kontserti kuulama ja kokku oli see kõik üks väga ilus kontsert. Peale kontserti läksid kõik koju.

Keskmine kroonik Regina

 

Keskmised kroonikud, Suvi

Kui mina(Regina)koos oma õega muusikakooli jõudsin siis olid seal alles väikeste Sottode
uus dirigent Gerda ja Viljandi Muusikakooli kandle õpetaja Pille. Algul olin koos oma õega
löökpillide klassis, aga hiljem olin koos Viljandi tüdrukute ning Saku tüdruku Miia ja
Harjumaa tüdruku Pauliinaga ühes toas.

Mina(Nelle-Ann)olin kodus ning ootasin kuni Ege-Emma ema jõuab ja mind kaasa võtab et
edasi sõita Viljandisse, autos oli ka Stella-Elisabeth sest läksime kolmekesi Ülenurme
muusikakoolist laagrisse mina ,Ege-Emma ja Stella-Elisabeth.

Esimesel päeval me mängisime veel väikestes sottodes. Me harjutasime kontserdiks kahte
lugu ja viite uut suurte Sottode lugu. Peale harjutamist oli meil söömine ning peale söömist
oli meil ka pisut vaba aega. Tuli järgmine proov kus mängisime suurte Sottode lugusid veel
ja veel ja veel ning mängisime läbi ka meie väikeste Sottode kontserdi lugusid.
Õhtul oli meil võimalus mängida Ligretot ja teisi lauamänge. Paljud rääkisid veel omavahel
lihtsalt juttu ja mõned käisid ka poes.

Järgmisel päeval mängisime veel eile mängitud lugusid ja tegime paar proovi ka all suures
saalis kus (enne) suured Sottod proovi tegid.

Jõudis kätte õhtu kus kõik sättisid end valmis õhtuseks kontserdiks. Meie väikesed sottod
mängisime 2 lugu aga suured mängisid mitu korda rohkem lugusid. Kontserdi lõppus said
kõik Sotto Voce mängijad kes plaadi salvestamisel olid ka endale oma plaadi. Peale
kontserdi oli veel pildistamine ning siis oli vaba aega et oma asjadega tegeleda. Me pidime
õhtul kell 21:00 saalis olema sest siis toimus järgmise päeva mängudeõhtu võistkondadeks
jagamine.

Uued nüüd juba suured sottod(meie) jagati kahe kaupa oma abiliste juurde kes olid juba
ammu suured Sotto voce mängijad ja kui mõne loo kohta tekkis küsimus siis pidi temalt
küsima(tema oli ka meie eest vastutaja;)).

Hiljem sai igaüks sedelikese kus peal oli mingi värv ja nende värvide järgi mis seal sedelitel
olid jagati meid koos väikeste ja suurtega tiimidesse. Tiimidele loositi lood ja järgmiseks
õhtuks pidi selle loo järgi tantsu tegema.

Jälle jõudis kätte õhtu ning magama mineku aeg. Osad kes viitsisid tegid õhtul ka proovi ja
mõtlesid tantsu samme, aga osad olid liiga väsinud ja ei viitsinud.
Hommikul olime juba suured Sottod. Ja mängisime uusi dirigent Anni ja dirigent Ruthi
lugusid. Peale proovi jäeti meile aega ,et oma tiimidega õhtu jaoks tantsukava mõelda.
Minu(Regina) grupp tegi Traffiku laulu “Sekundiga” järgi tantsu. Minu (Nelle-Anni)grupp tegi
tantsu Aqua “Barbie girl” järgi .

Õhtul oli aeg oma tantse esitada ja kõigil tulid tantsud õp Anni kõlari järgi väga hästi välja:)
Peale tantsimist jagati jäätist ja tehti tantsu gruppidest pilti siis läksime muusikakooli aeda
ja mängisime seal terve õhtu üht toolimängu. Peale toolimängu oli meil jälle vaba aega ning
saime veel ka maasikaid süüa. Läksime jälle lauamänge mängima.Kes oli rohkem väsinud
läks kohe magama ning osad kes tahtsid olid veel veidi õues.

Jälle järgmisel päeval oli kojusõidu päev ja laager hakkas lõppema. Hommikul vara
hakkasid enamus inimesi juba oma madratseid tühjaks laskma ja asju kohvritesse toppima.
Käisime söömas ja oli veel ka viimane proov. Kui proov läbi, jõudis kätte see kurb hetk kus
pidime kandled kokku pakkima ja ära hakkama sõitma. Veel enne seda oli ka viimane söök
ja siis tulid esimestele inimestele vanemad järgi.

Minule(Regina) tuli kohe peale sööki isa järele ja aitas mul kandle ja kohvri autosse panna.
Tegime koos Nelle-Anniga viimase kroonikute foto ja juba olingi teel koju, Viljandimaale.
Minule (Nelle-Annile) ja Stella-Elisabethile ning Ege-Emmale oli järgi tulnud minu(Nelle-
Anni) isa. Peale Reginaga pildi tegemist hakkasime ka meie (Ülenurmekad) kodu(ülenurme)
poole sõitma.

Laagris oli tore ja toit oli hea;)

Keskmised kroonikud Nelle-Ann ja Regina