Sügis, Väiksed kroonikud

1. PÄEV

Seekord toimus laager Kiviõlis mis tähendas, et viljandist sõitis sinna oma 2 ja pool tundi. Teekonnal möödusime väga ilusast maastikust. Päev oli päikseline ja tore. Meil, Viljandlastel oli au olla esimesena kohal. Bussist väljudes oli nii mõnelgi (kaasa arvates minul) pea ära lüüa. Aga õigeks ajaks jõudsid sellegipoolest peaaegu kõik. Kiviõli kunstide kandleõpetaja Kaarin näitas kuhu pillid panna ning pärast seda saime selle hiiglaslikku majaga tuttavaks. Kell oli märkamatult saanud juba peaaegu üks mis tähendas et me hakkasime seadma samme Kiviõli kooli poole kus toimus söömine. Toit oli kogu laagri vältel IMELINE. Pärast söömist ehk kella kahe paiku hakkas proov. See oli natuke väsitav, aga õnn ja elevus korvasid selle. Pärast õhtusööki (millega lõppesid ka proovid selleks päevaks) kutsuti meid saali kus meid jagati stiilipeo jaoks grupideks. Nende grupidega pidime me mängu/tegevuse välja mõtlema mida saaksid kõik mängida. Pärast seda hakkasime libahundimängu mängima. Märkamatult oli saabunud uneaeg…

2. PÄEV

Äratuskell helises juba kell kaheksa (aga vähemalt hiljem kui koolipäeval 😊) niiet sellega algas päev. Kella üheksa paiku oli hommikusöök mis oli taaskord imeline! Kella kümmest kuni kella (poole) üheni oli proov. Toidust ma ei hakka rääkima kuna see oli taaskord ülihea. Kell kaks hakkasid taas proovid. Proov lõppes juba poolviis. Me saime puhata ja niisama olla. Muidugi hakkasime me libahunti mängima.
Pärast õhtusööki hakkasime stiilika jaoks sättima. Me tegime patse ja sättisime lehve. Vahva ühesõnaga.
Stiilikas oli samuti SUPER. Mänge oli palju üks lahedam kui teine. Kõikidest tehti ka pilti ja lõpus ühis-ning sõbrapilti.
Alt väikeste prooviruumi juurest sai ka näksimist.
Õhtul tegime väikestega ka jelly bean challengit. Sellega sai väga kõvasti naerda. Mängisime veel ka stiilika mänge. Taas oli jõudnud uneaeg…

3. PÄEV [VIIMANE PÄEV]

Äratuskell helises taas kaheksapaiku aga kõik olid niikuinii juba umbes poole kaheksa paiku üleval. Käis vilgas pakkimismöll. Peaaegu koguaeg kostsid küsimused “Kas keegi on näinud minu…?” või “Kus on minu…?” Sööma jõuti õnneks õigel ajal. Proov oli kümmnest umbes kaheteistkümmneni, sest ega kandled ju ennast ise ei paki! Lõuna oli ikka kella paiku. Seekord läks lõuna väga ruttu. Kõik kiirustasid ennast kontserdi tarvis valmis panema. Mina jõutsin oma 10 tüdrukule patsi teha. Viimasega jõudis võib olla isegi liiga napilt. Lippasime kõik alla saali juurde. Seal korrati kõik asjad veel üle. Kui meie, väiksed lavale läksime olin ma elevusest plahvatamas aga samas oli uhke tunne ka. Kui lood olid ka suurtel mängitud siis esines Kiviõli kandleansambel “Kõuekeeled”. Neil olid nii lahedad lood. Nad laulsid ja võib vist öelda küll et nemad panid pillid kõlama.
Kui kontsert läbi oli ka vabatahtlik muuseumi külastus.

+MUUSEUM+

Mina olin üks nendest kes läks muuseumisse. Seal oli mega lahe!!! Meile räägiti kaevandamise ajaloost mis oli huvitav. Siis saime ka rongiga sõita mis oli noh pehmelt öeldes lahe. See oli SUPER. Giid pani ka erinevaid masinaid tööle. Mõni neist tegi ikka jubedat lärmi. Laest rippusid alla stalakdiidid.
Laager oli lihtsalt supper! Tänud kokatädidele maitsva söögi eest ja kõikidele teistele kes tegid selle laagri imeliseks.
Väike kroonik Elerin
Sügis, Suured kroonikud

Esimene päev

Leidsime Lauraga Miia ja Sandra Sikupilli prisma juurest ning üritasime asjad minu väiksesse, aga armsasse jazzi ära mahutada. Miia isa küll naeris kõrval ja pakkus laenuks enda masinat, aga surusime kõik sisse ja sõit võis alata! Kiviõlli jõudsime kohale veidi peale poolt kahtteist, kuna suutsime järsu pöörde ikkagi maha magada ja edasi kimada ja pidime seetõttu väikse ringi tegema. Samas olime kõik rõõmsad, sest valitud teel oli vaade maaliline. Vähemalt mina ja Laura olime rõõmsad, Sandra magas suu ammuli ja Miia oli vait nagu hiireke.

Kunstide kooli juurde sisse pöörates (otsides sissesõiduteed lehehunnikutest) nägime vilkaid viljandlasi, kes juba oma asju bussist välja tassisid. Kaarin näitas meile kätte saali, kuhu pillid panna ja klassi, kuhu kõik asjad kokku kuhjata. Nii me ka tegime! Kui enamvähem kõik olid saabunud, tegi Kaarin meile kiire majatuuri. Maja on suur ja uhke ja eksimisvõimalusi oli vähem orienteerujatel küllaga.

Maagiliselt saigi kell üks ja võisime alustada oma teekonda toidu poole, mis asus Kiviõli I Keskkoolis. Meie olime mõelnud, et jalutuskäik tuleb minut-paar-viis, aga tegelikkuses vantsisime ikkagi oma 15 minutit, nii et olime kohale jõudes juba täitsa vormis. Teepeal sai hea ülevaate ka kohalikest majadest ja poodidest. Ühel majal olid aknad kilega kaetud, aga akna kohal oli suur auk – nii palju siis sooja hoidmisest.

Toit oli imeline, nagu meil viimastel laagritel ikka õnneks on läinud! Tõsiselt täname kokatädisid. Paulina muidugi valmistas totaalset peavalu oma mittesöömisega ja seetõttu, et ma ta lihtsalt ära unustasin ja alles viimasel hetkel teavitasin. Kokatädi lausa ohkas “mis ma sinuga teen”, aga lõppkokkuvõttes leiti siiski lahendused ja kõik läks hästi.

Kuna sel päeval jäi hommikune proov ära, aga tahtsime kõik pillipeo lood läbi teha, pidime ka peale õhtusööki suurtega harjutama. Ega väga motivatsiooni polnud (vähemalt minul, osad tundusid rõõmsamad), aga vähemalt saime lood tehtud ja nüüd on mingi aimdus, kuidas nad käima peavad. Arvestades, et enne ühisproovi me enam ei kohtu, parem oleks, et aimdus ikka on. Järgmine laager tuleb luukamber ka, nii et peaks nende asjadega tegelema.

Õhtul tegime ka kuus gruppi, kes pidid järgmiseks õhtuks ehk stiilika ajaks välja mõtlema mingi mängu, mida teistega koos teha. Muidu oli aga üsna vaikne õhtupoolik minu poolt. Pigem oli uni ja väsimus ja palju mõelda ei jaksanud. Aga vaatasin, kuidas väiksed õpetasid Paulinale oma lugusid (ja Paulina ei saanud hakkama) ning aitasin neil natuke nootidest aru saada. Siis kuulasin natuke kõige suuremate juttu, aga kaasa rääkida ei jaksanud ja tegelikult saigi üsna varakult magama mindud.

Teine päev

Laupäeval alustasime varakult nagu ikka. Üheksast saime jälle imehead toitu selleks, et prooviks eriti reipad olla. Asusime enda repertuaari juurde. Proovid läksid tegelikult täitsa hästi. Natuke oli konarlikke hetki ja mõned lood tuleks ikka enne luukambrit tõsiselt üle vaadata, aga üldmulje juba hakkab looma. Aa, selgus ka, et kõiki Ruthi sõnu ei tasu kullana võtta – kui ta käsib akna lahti teha, aga hakkab külm, siis võib ikkagi akna kinni panna!

Õhtul oli meil siis suur ENSV stiilikas. Sel korral lasime lastel ise tegevuse mõelda. Esimesed tegid meile maffiamängu, kus kõik istusid ringis ja üks inimene asus silma pilgutades teisi tapma. Väljast tulnud politseinik pidi ära arvama, kes on maffia. See mäng läks maffial päris hästi, sest politseinik ei arvanudki oma kolme korraga ära, kellega tegu. Maffiaks oli Moonika. Mina muidugi arvasin, et maffia on hoopis teine inimene ja viskasin surnult pikali, saades alles hiljem teada, et mind ei tapetudki. Rumal, eksole. Siis tegime veel suvest tuttavat jalgade vahelt läbi pugemise mängu, sõnaseletusmängu meeskonnaga, rääkisime, miks me kannelt tulime õppima, sidusime riietest pika köie (MEIE VÕISTKOND VÕITIS tänu minu sukapükstele) ja tegime viktoriini (kus meil Lauraga olid VÄGA head vastused, lubagem öelda!). Kui mängud olid mängitud, sai igaüks vaba aja ning omi asju teha. Enne oli veel pildistamine ka, et me ikka kõik oleksime jäädvustatud. Väiksed vist mängisid seda sama maffiamängu veel, aga meie kolisime Laura, Paulina, Mina, Regina ja Sandraga üks hetk alla kööki ja mängisime Paulina rõõmuks rongimängu. Kuna kell oli äkitselt jälle jõle palju saanud, hakkas Miia taaskord segast peksma ja läks vahepeal üldse kannelt mängima kõrvaltuppa, mille peale Paulina muidugi ei saanud enam midagi aru. Lõpuks saime aga mängu mängitud ja ausalt öeldes ma ei mäletagi, kes võitis… Ma loodan, et mina.

Kolmas päev

Oligi aeg kontserdi päeval ärgata. Kuna pärast oli aega pigem vähe, tuli kohe kodinad kokku pakkida. Käisin ka vaatamas, kas väiksed juba tegutsevad, ja ei pidanud pettuma, kuna neil olid asjad juba põhimõtteliselt koos. Tegime veel harjutusvooru välja valitud lugudega, siis läbimängu ja lasime väiksed ka meie pillide taha harjutama. Käisime veel lõunat söömas (IMELINE!) ja pidigi esinemiseks end valmis sättima.

Kontsert läks täitsa ilusti. Tuli muidugi ilusaid kohti ja ilusamaid (näiteks minu vale diees kodumaise lõpus või Laura valesse kohta hüppamine tangos), aga meeleolu oli eriti imeline. Kõigepealt mängisid väiksed “Ümisemislaulu” ja Allegro, siis meie Ruthi Tšaikovskid, vanaema ja Tierseni, minu tango, revelationi ja koera ning Laura gavotti ja kodumaise ning siis said Kõuekeeled lava enda pärale. Tegid hoopis teistusugust asja kui meie, aga väga äge oli kuulata! Laulsid mürinal. Kogu asi sai kaameraga üles ka võetud, nii et nüüd saame õigetel hetkedel midagi üles puistada.

Peale kontserti panime asjad kokku, ütlesime mõne (üksiku, sest ei jõua ju kunagi kõigile) head aega ja pistsime muuseumi poole punuma. No ausalt öeldes oli meie auto ikka üks viimaseid, sel korral koosseisus mina, Laura, Marta ja Moonika, aga kohale jõudsime ikka pea esimesena! Sest meie julgesime kasutada otseteed, kus olid (Marta rõõmuks) künkad-mättad ja lendasime läbi aukude, mis lambist keset teed seisid ja ennast õigel ajal ei ilmutanud. Natuke peale nelja oli aga meie 20-pealine grupp koos ning ekskursioon Eesti Kaevandusmuuseumis võis alata. Giid oli imetore mees, kes rääkis megaägedalt meile, kuidas käikudes kõik käis ja näitas ka masinaid ja nende valju lärmi. Ekskursioon kestis pea kaks tundi ja jäime VÄGA rahule! Pärast asusime Tallinna poole teele. Oli veel mõttes toidupaus teha, aga ühtegi bensukat ei tulnud ja Marta jäi magama ja nii saime lõpuks oma burksid alles kanalis, kui Moonika oli juba läinud ja Marta ema tulemas.

Igaljuhul oli jälle üks väärt ja tore laager! Varsti jälle!

Suur kroonik Ann
Keskmised kroonikud, Sügis

1.PÄEV

Laager toimus Kiviõli kunstide koolis.

Kuna mina olen Tartust pidime varakult sõitma hakkama, sest sõita oli mitu tundi. Kui lõpuks kohal olime saime asjad majja viia. Panime kandled kokku ja saime minna lõunat sööma. Söömine toimus lähedal asuvas koolimajas. Sealsed söögid olid väga maitsvad.

Oli esimese proovi aeg. Peale proovi sai jälle süüa ning siis tegime suurtega veel ühe väikese proovi. Siis jagati meid tubadesse ja oli magama mineku aeg.

 

2.PÄEV

Hommikul läksime jälle sööma. Siis ole meil proov peale mida saime jälle süüa. Lõpuks oli viimane proov peale mida sai taaskord süüa. Peale söömist oli stiilikas mille teema oli ENSV.

Sättisime riidesse ja stiilikas algas. Eelmisel õhtul jagati meid tiimidesse kellega nüüd pidime mõtlema võistluse/mängu teistele. Kui mängitud sai nautida vaba aega ja minna jälle magama.

 

3.PÄEV

Hommik oli jälle söömine-proov-söömine ja siis oli esinemise aeg. Esinesime sealsamas Kiviõli kunstide koolis. Meiega koos esines kohalik ansambel Kõuekeeled. Kui kontsert antud sai minna ekskursioonile Kohtla-Järve kaevandusse või otse koju. Mina ekskursioonile ei hakanud minema sest olin seal varem käinud. Sellega sai sügisene laager läbi.

Keskmine kroonik Nelle-Ann
Sügis, Suured kroonikud

 

Seekord toimus meie laager sügisesel vaheajal esmaspäevast kolmapäevani Noarootsis Pürksis. Proove tegime koolis ja ööbisime lasteaias. Esimest korda tegime suurem enamus ajast 45 minutilised proovid, millele järgnesid 15 minutilised pausid.

Paljud suured kandlemängijad olid laagri ajal mööda ilma laiali või ei saanud mudel põhjustel tulla. Söögid oli läbi kogu laagri superhead, näiteks kordagi ei antud suppi. Heidi tegi 2. päeval peale lõunasööki meile ringkäigu mööda Pürksit.

Väikesed mängisid laagris 4 lugu, suured 7 lugu. Laura ja Ann dirigeerisid, Ruth oli poolsurnult kodus haigevoodis. Teise päeva hommikul saime siiski teada, et ta sai oma hääle tagasi. Mõlemal õhtul mängiti peale õhtusööki koolimajas grupis toredaid mänge. Viimasel õhtul korraldasid väikesed ka Hundimängu mängimise.

Suur kroonik Sandra Serena
Keskmised kroonikud, Sügis

1. päev

Ärkasin 5.00, et jõuda 7.00 bussijaama ja sealt edasi auto peale, mis viis meid Noarootsi. Tegime vahepeatuse Viljandis ja Raplas. Umbes 5 tunni pärast olime kohal.

Häälestasime kandled ja läksime sööma. Toit oli hea. Peale söömist läksime proovi. Mängisime 45 minutit ja 15 minutit puhkasime, tegime nii 14st 18ni. Lood: “Lapsehoidja jutustus”, “Revelation´s edge” ja “Gavott”.

Käisime õhtusööki söömas. Magustoiduks olid pannkoogid! ? Kell 19.00 läksime mängima ja mängisime kella 20.30ni. Mängud: “Silmade pilgutamine”, “Nimemäng”.

Olin väga unine ja väsinud, otsustasin ruttu magama minna.

2. päev

Äratuse panin endale 8.15, käisin pesemas ja läksin kannelt häälestama. Käisime hommikusööki söömas. Peale seda aitasin väikestel kanneldajatel pille häälestada.

Kell 10.00 algas meie esimene proov. Harjutasime samamoodi nagu eile – 45 minutit mängisime, 15 minutit puhkasime. Lood: “Gavott”, “Lapsehoidja jutustus”, “Hommikupalve”, “Revelations edge”, “Tango”, “Walking the Dog”. Vahepeal käisime söömas. Siis otsustasime ennast natuke liigutada ja tegime pooletunnise jalutuskäigu. Heidi tutvustas meile Noarootsi kooli ja mõisa, ta rääkis meile Noarootsi kooli elust. Mulle väga meeldis see jalutuskäik, oli hea vahelduseks midagi muud peale kandle mängimise teha! Jätkasime proove ja kell 18.00 käisime õhtusööki söömas. 18.30 hakati mängima erinevaid mänge.

Väsimuse tõttu ma ise seekord kaasa ei mänginud.

3. päev

Ärkasin jälle 8.15, pesin, läksin sööma ja häälestasin kandle. Harjutasin kohti, mis mul välja ei tulnud. Proov algas 10.00, mängisime “Kodumaist viisi” ja ülejäänud lugusid. Enne söömist kuulasime väikeste harjutatud lugusid. Nad olid väga tublid! Hiljem tulid väikesed meie lugusid kuulama. Saime ka päris hästi hakkama! Sõime. Pakkisime ruttu asjad kokku ja ootasime oma pikka reisi koju…

Laager oli väga tore ja tõi vaheldust tavapärasesse koolipäeva.

Keskmine kroonik Elis
Keskmised kroonikud, Sügis

1. päev

Me jõudsime kohale u kell 11. Me tulime oma tubadesse asju lahti pakkima. Pärast läksime sööma. Söök oli hea. Kui me lõpetasime söömise, siis läksime pille häälestama. Hakkas lõpuks proov. Meie õpetajad on väga toredad. Lood pole lihtsad, aga ma proovin need selgeks saada. Mulle meeldivad me lood.

Me saime õhtusööki ja see oli ka väga maitsev. Selle kooli toidud on väga head. Pärast õhtusööki läksime poodi. Me saime olla natuke aega ööbimiskohas ja siis me läksime põhimajja mängima. Me mängisime teretamise mängu, mul on … mängu, silma pilgutamise mängu. Me läksime ööbimiskohta tagasi ja hakkasime lauamänge mängima. Magasin hästi.

2. päev

Ärkasime kell: 8.10. Kella 9. oli söömine. Väga hea toit oli nagu ikka. Pärast seda saime jälle aega häälestamiseks. Täna oli palju proove. Aga samas oli lõbus.

Vahepeal pärast lõunat käisime jalutamas. Meid pildistati, ka see oli lahe.

Pärast õhtusööki läksime me jälle poodi. Mängida on tore ja seda me jälle tegime. Õhtul me mängisime lauamängu mina, Paulina, Paula, Katriin-Liisbeth. Mulle meeldib väga see tore ja huvitav laager.

Keskmine kroonik Hanna Maria
Sügis, Suured kroonikud

See oli jälle üks lühike laager, kus põhirõhuks järgmiseks laagriks (leedureisiks) lugude õppimine.. kontserti ei olnud, aga nagu juba traditsiooniks saanud ujumine oli küll.. üleüldse pean suure piinlikkusega tunnistama, et see laager on minu jaoks üks suur must auk. Ilmselt vist selle pärast, et ma esimese öö maas magasin(ilma madratsita) ja teisi patuudi poeal. Ometi hakkab midagi meenuma.. Maffia.. sellest sa meie hit mäng.. tõeline maiuspala.. ja kõige naljakamad olid need kohad kus keegi suudeti nii üle kavaldada, et ta ei saanud ikka kohe üldse mitte aru, et mis värk toimub. Igavesti vahva mäng.. minu arust mängu kangelase tiitli võib vabalt pälvida see tsikk sealt keilast, kes küsis miks gerdal silmad lahti olid ja siis üllatus üllatus gerda oli ka lisaks temale maffia.. triibulise särgiga tibi…. teate ju küll keda ma mätlen.. parool on , et teeme pilti.. ja mudugi silvia täiesti suurepärane seletus oskus.. ise aru saamata, et ta on juba ammu ammu täesti rabas ja ennast reetnud. Mängime meie isiku äratundmise mängu.. kõigil on otsaees üks nimi ja siis peab ise ära arvama, et kes oled.. keegi oli Bach.. kusjuures J.C Bach.. (ilme düsgraafia.. autoriks s.L.). arvaja küsib siis (kohe üldse ei tule meelde, et kes see oli..), et kas ma olen klassitsismi helilooja, mille peale mina vastasin, et ei ole, et Bach ikka varasem.. mille peale Silvia täesti segadusse sattus ja hakkas kõva ja selge häälega arutlema, et mis ajastusse see bach ikka kuulub.. olles ise jummalast kindel, et seda nime küll üle huulte ei lastnud.. . täesti märkimisväärsed olid ka ragne emotsioonid..võimas värk.. eriti kui ma suutsin teda veenda, et mina ei ole maffia ja ta minuga omast arust täiga kampa lõi.. see oli vahva.. ja martin oli ka tore.. iga kord kui tal oli midagi enamat kui linnakodanik, moondus tema näole muie ja jututuju kasvas aina….
Eriliselt lahe oli selles laagris ka stiilikas.. ETV sünnipäevale pühendatud ettevõtmine.. meil on terve kari tippe ja täppe, mõned metsakollid, nukitsamees, tripp, jänku juta, kolm põrsakest, onu raivo, väikseid nõidu ja veel igasugu lahedaid tegelasi.. ma ei hakka neid siin praegu kõiki nimetama.. sest olgem ausad mul ei ole ju meeles..
Aga minu vailedamatu lemmik oli Leopold/Postikana.. post it märkmepaberitest karvad/suled.. see oli geniaalne.. no jah sammalhabe.. tähanedab, kui anna-liisa seal toolipeal istus, siis ma vaatasin, et tuttavad tennised, aga maskeering oli täiuslik, kui ta pikad kuldkiharad ei oleks välja paistnud, siis ilmselt poleks aru saanudki, et kes seal roheluse all oli.
Ja eriliselt andekas oli loomulikult õhtu sisustus.. lauad täis komme, imelõbusad viktoriiniküsimused, ja vahvad tantsud, twister ja alias..(see oli kurb mäng, sest meie aediga olime juba võitmas.. 3 käiku lõpust puudu.. ruth ja jaanus alles nurga taga.. ja siis arvasid nad äkki, nagu välk selgest taevast, järjest ära 13 sõna ja võitsid meid.. ma arvan, et neil oil mingi illegaalne nipp varuks… vusserdajad nagu nad on). Täis mäng ütlen ma teile.. täis mäng..
Aga tegelikult oli see üks eriline ja omamoodi esimene laager.. esimest korda võtsid ella ja ruth vaevaks ja tutvustasid meile kuuekeelseid kandleid.. ja mis kõige olulisem.. laagris olid ka mudilased. Need õpilased, kes veel ei ole nii suured, et võiks päriselt ka sotos mängida, aga tahavad teada, et mis asi me oleme.. nemad olid kohal ja õppisid kuuekeelset ja mõne lookese suurte kanneldega ja laulsid ka… ja kokku mängisime ka.. ja siis nad olid stiilikal ka… jube tore oli… mina loodan, et nad tulevad ikka järgmine kord ka. nendest mudilastest jäi meie sekka Gerda… hea leid.. hea leid..
T-tähte tegime seekord..

Laura