Sügis, Suured kroonikud

See oli jälle üks lühike laager, kus põhirõhuks järgmiseks laagriks (leedureisiks) lugude õppimine.. kontserti ei olnud, aga nagu juba traditsiooniks saanud ujumine oli küll.. üleüldse pean suure piinlikkusega tunnistama, et see laager on minu jaoks üks suur must auk. Ilmselt vist selle pärast, et ma esimese öö maas magasin(ilma madratsita) ja teisi patuudi poeal. Ometi hakkab midagi meenuma.. Maffia.. sellest sa meie hit mäng.. tõeline maiuspala.. ja kõige naljakamad olid need kohad kus keegi suudeti nii üle kavaldada, et ta ei saanud ikka kohe üldse mitte aru, et mis värk toimub. Igavesti vahva mäng.. minu arust mängu kangelase tiitli võib vabalt pälvida see tsikk sealt keilast, kes küsis miks gerdal silmad lahti olid ja siis üllatus üllatus gerda oli ka lisaks temale maffia.. triibulise särgiga tibi…. teate ju küll keda ma mätlen.. parool on , et teeme pilti.. ja mudugi silvia täiesti suurepärane seletus oskus.. ise aru saamata, et ta on juba ammu ammu täesti rabas ja ennast reetnud. Mängime meie isiku äratundmise mängu.. kõigil on otsaees üks nimi ja siis peab ise ära arvama, et kes oled.. keegi oli Bach.. kusjuures J.C Bach.. (ilme düsgraafia.. autoriks s.L.). arvaja küsib siis (kohe üldse ei tule meelde, et kes see oli..), et kas ma olen klassitsismi helilooja, mille peale mina vastasin, et ei ole, et Bach ikka varasem.. mille peale Silvia täesti segadusse sattus ja hakkas kõva ja selge häälega arutlema, et mis ajastusse see bach ikka kuulub.. olles ise jummalast kindel, et seda nime küll üle huulte ei lastnud.. . täesti märkimisväärsed olid ka ragne emotsioonid..võimas värk.. eriti kui ma suutsin teda veenda, et mina ei ole maffia ja ta minuga omast arust täiga kampa lõi.. see oli vahva.. ja martin oli ka tore.. iga kord kui tal oli midagi enamat kui linnakodanik, moondus tema näole muie ja jututuju kasvas aina….
Eriliselt lahe oli selles laagris ka stiilikas.. ETV sünnipäevale pühendatud ettevõtmine.. meil on terve kari tippe ja täppe, mõned metsakollid, nukitsamees, tripp, jänku juta, kolm põrsakest, onu raivo, väikseid nõidu ja veel igasugu lahedaid tegelasi.. ma ei hakka neid siin praegu kõiki nimetama.. sest olgem ausad mul ei ole ju meeles..
Aga minu vailedamatu lemmik oli Leopold/Postikana.. post it märkmepaberitest karvad/suled.. see oli geniaalne.. no jah sammalhabe.. tähanedab, kui anna-liisa seal toolipeal istus, siis ma vaatasin, et tuttavad tennised, aga maskeering oli täiuslik, kui ta pikad kuldkiharad ei oleks välja paistnud, siis ilmselt poleks aru saanudki, et kes seal roheluse all oli.
Ja eriliselt andekas oli loomulikult õhtu sisustus.. lauad täis komme, imelõbusad viktoriiniküsimused, ja vahvad tantsud, twister ja alias..(see oli kurb mäng, sest meie aediga olime juba võitmas.. 3 käiku lõpust puudu.. ruth ja jaanus alles nurga taga.. ja siis arvasid nad äkki, nagu välk selgest taevast, järjest ära 13 sõna ja võitsid meid.. ma arvan, et neil oil mingi illegaalne nipp varuks… vusserdajad nagu nad on). Täis mäng ütlen ma teile.. täis mäng..
Aga tegelikult oli see üks eriline ja omamoodi esimene laager.. esimest korda võtsid ella ja ruth vaevaks ja tutvustasid meile kuuekeelseid kandleid.. ja mis kõige olulisem.. laagris olid ka mudilased. Need õpilased, kes veel ei ole nii suured, et võiks päriselt ka sotos mängida, aga tahavad teada, et mis asi me oleme.. nemad olid kohal ja õppisid kuuekeelset ja mõne lookese suurte kanneldega ja laulsid ka… ja kokku mängisime ka.. ja siis nad olid stiilikal ka… jube tore oli… mina loodan, et nad tulevad ikka järgmine kord ka. nendest mudilastest jäi meie sekka Gerda… hea leid.. hea leid..
T-tähte tegime seekord..

Laura