Suured kroonikud, Suvi

Suvi 2020: Nelle-Ann

1. päev

Laager algas meil seekord 9.august. Hommikul pidime kogunema Taevaskoja puhkekeskuse juurde kella 12ks. Kuna olin selkorral ainuke suur Ülenurmest, sõitsin kohale üksinda. Natuke aega ootamist ja mõne aja möödudes olid kohal ka teised sottokad – keda oli mõnevõrra vähem kui tavaliselt. Seejärel räägiti meile natuke infot ja väikesed viidi oma tubadesse laagrimajja. Suured veel tuppa ei saanud, sest meie toad olid alles korda tegemisel. Pidime panema kirja ka enda andmed, sest hetkel on koroona aeg. Siis asusime kandleid saali viima ja lahti pakkima ning peale seda saime sööma asuda. Peale söömist kraaditi meid ära ja seejärel tegime proovi ning läksime uuesti sööma. Söögid olid supermaitsvad. Vahepeal sai “3.korruse” rahvas ka oma asjad tubadesse viia, sest lõpuks olid ka need valmis. Mina olin seekord toas koos Miia, Paulina ja Reginaga. Peale õhtusööki oli võimalik osta ka jäätist puhkekeskuse “leti äärest”. Mõne aja möödudes läksime väikeste saali, et seal nendega koos coffin song`i kanneldel mängida, sest peale õhtusööki palusid väikesed meil neile appi minna.

Kui laulud mängitud läksime oma toa ja Katariina ning Marianniga rongimängu mängima. Vahepeal tegime ka pisikese koosoleku ristijatega, sest seekord saime meie ristida uusi suuri sottosid. Kui seegi tehtud puhkasime kõik väsitavast päevast. Lõpuks läksime me ka magama, sest oli juba päris hilja. Igaks juhuks mainin ära ka selle, et des. vahendeid oli meile väga palju varutud ja käsi pesime me ka väga tihti.

2. päev

Hommik algas mul kella 7 paiku, sest Miia läks pesema ja selle peale läks mul uni ära. Istusin siis natuke aega niisama ja ootasin kuni ka teised ärkaksid. Seejärel sättisime end valmis ja läksime sööma. Peale sööki häälestasime me oma kandled ära ja läksime hommikuvõimlusele. Hommikuvõimlemist tegid meile Regina ja Sandra. Peale seda oli jälle prooviaeg. Enne proovi saime teada midagi jubedat, nimelt laagri viimasel päeval tuleb meil “luukamber”. See uudis pani kõigi näpud nobedamalt mängima ja andis motivatsiooni rohkem harjutada. Peale proovi öeldi meile, et koguneksime 14st puhkemaja ette ja siis läksime sööma. Kui kell 14 saanud, läksime me pisikesele matkale Taevaskotta.

Vahelduseks kandlemängule oli see päris huvitav. Peale seda oli jälle proov, kuid seekord iseseisev ja siis õhtusöök. Peale seda toimetasid kõik jälle oma toimetusi. Ning oligi kätte jõudnud aeg minna magama.

3. päev

Hommik algas nii nagu eelminegi päev. Ärkasime, sõime, hääletasime, kuid see päev oli pisut erilisem, sest meie pisikesel sottol Laura Liisal oli sünnipäev ja sellega seose soovisime talle kõik koos õnne. Hommikuvõimlemist tegid seekord Miia, Mariann ja Katariina. Kui võimeldud läksime jälle proovitama. Mängisime uusi ja ka vanu lugusid. Ja justkui silmapilkselt oligi jälle lõunasöögi aeg. Pärast maitsvat lõunasööki puhkasime natuke ja asusime jälle harjutama ning peale proovi nagu ikka läksime sööma ning hiljem oli jälle võimalus jäätist osta. Peale õhtusööki oli meil suures saalis kogunemine, et panna paika kes kellega, mida stiilipeo jaoks ette valmistab. Võtsime end tähestiku järgi rivvi ja panime paika tiimid. Kui kogunemine lõppenud läksime oma tiimidega plaani pidama, et mida stiilipeol esitada. Meie tiim pani kokku pisikese “võitlusstseeni” ja tantsu. Peale seda tegime me ristijatega veel ühe istumise ja panime kogu plaani viimse detailini paika. Ning oligi jälle tuduaeg, kuid oh ei magama me veel ei läinudki. Mina, Paulina ja Miia otsustasime minna tähesadu vaatama. Tähesaju tipphetk pidi olema küll alles järgmisel päeval, kuid võimalus midagi näha oli ka sel päeval. Meie kurvastuseks oli taevas päris pilvine, aga nina me norgu ei lasknud, selle asemel käisime niisama rõdul/terrassil ringi. Vahepeal libises Miia trepiastmel ja potsatas maha, kuid midagi tõsist ei juhtunud. Käisime veel natuke ringi ja mõne hetke pärast saime Annilt pahandada, et mis me pilvise taevaga neid tähti vaatame:)

Peale seda tegime Paulinaga mõned ettevalmistused järgmise hommiku hommikuvõimlemiseks, mängisime oma toa rahvaga kaarte ja lõpuks läksime ka magama.

4. päev

Hommik algas nii nagu iga eelnevgi. Ärkasime, sõime, häälestasime ja võimlesime. Seekord tegime võimlemise mina ja Paulina. Kuna eelnevatel päevadel olid hommikuvõimlemised hüplemised ja kargamised tahtsime meie teha midagi rahulikku. Seega meie tegime korraliku venituse ja pisikese meditatsiooni, et rahuneda ja ennast hästi tunda. Läksime siis proovi ja hiljem lõunatama, peale mida saime oma gruppidega teha ka pisikese proovi õhtuseks peoks.

Peale seda tegime veel proovi ning nagu ikka peale proovi läksime õhtust sööma. Nüüd oligi aeg end valmis sättida stiilipeoks mille teemaks oli superkangelased. Sättisime end ruttu valmis ja tegime viimased läbimängud ning oligi stiilika aeg. Kõik rühmad näitasid oma etteasteid, peale mida tehti ka pilti. Kui etteasted ja pildid tehtud oli jõudnud kätte ristimise aeg. Nüüd saime oma ristijate pundiga näidata millised katsumused me rebastele välja oleme mõelnud. Nad pidid hüppama, jooksma, oma loovust ja teadmisi näitama. Kui õues olid mängud ära tehtud läksime sisse, kus pidid rebased tooma ohvriandi, häälestama kannelt, seda kokku panema või lahti võtma, tagurpidi kandlel mõnd lugu mängima või lihtsalt noodipulti kokku panema. Peale seda oli aeg anda rebastel vanne, olles ise ühel põlvel ning käed “õhukandlel”. Peale vannet ristiti nad “kandleoskuse” ja häälestusvõtmekesega. Lõpuks said nad ka pulgakommi tublide soorituste eest. Kui kogu trall läbi läksid enamus inimesi puhkama. tublimad aga jäid veel harjutama. Miia ja Paulina olid, aga ekstra hullud ja mängisid kannelt lausa 3ni öösel. Nende tuppa jõudes me Reginaga juba magasime.

5. päev ehk viimane päev

Hommik algas jälle nii nagu varem, ärkasime, sõime, häälestasime, aga kuna ristimisel olid rebased andnud vande ja lubasid teha hommikuvõimlemise ning häälestada väikeste kandleid, siis seda nad ka tegid. Vahepeal pakkisime ka oma asjad kokku ja tegime toad korda. Läksime jälle saali. Nüüd oli käes kauakardetud hetk – luukamber. Olime varasemalt end gruppidesse jaganud ja nüüd oligi aeg nende gruppidega kõik lood ettemängida. Tegelikult ei olnudki see nii jube, kuid tõde on see, et harjutama peab. Kui lood ära mängitud, mängisime kõik koos veel paar lugu läbi ja pakkisime oma kandled kokku. Nüüd saime minna viimast korda sööma. Toidud olid terve laagri vältel lihtsad ja kodused, aga nii supermaitsvad. Nüüd oligi aeg jätta kõigiga hüvasti ja asuda kodu poole teele.

Suur kroonik Nelle-Ann