Suvi, Väiksed kroonikud

ESIMENE PÄEV

—————

Jõudsin koos Suvi, kannelde ja kohvritega helesinisesse Pinska külalistemajja kell 11:35. Ann näitas meile kohe toad ja prooviruumi ära. Viisime kandled prooviruumi ja panime püsti. Mina ja Suvi olime ühes toas koos Mirteli ja Helmiga, mis oli iseenesest väga tore, sest tunneme kõik üksteist juba pikka aega, kuna õpime samas muusikakoolis. Niisiis, olles lõpetanud oma rõõmukarjed uute toakaaslaste kohta, valisime endale voodid (mina hüppasin kohe esimesena suure rõõmuga kõige seinaäärsemasse voodisse, mis oli ühtlasi ka akna all) ja seadsime end sisse. Varsti jõudis ka Helmi, kelle võtsime taaskord suurte rõõmukarjete saatel vastu. Sama kehtis ka üsna palju hiljem saabunud Mirteli kohta. Meie toas oli kaks tavalist voodit, kus magasime mina ja Suvi, ja narivoodi, kus magasid all Helmi ja üleval Mirtel. Varsti, kui olime end sisse seadnud, avastasime toast teleka, mis oli venekeelne ja me ei suutnud kuni laagri lõpuni selle keelt vahetada. Aga veel kõige peenem asi oli see, et ainult meie toas oli teleris ka tasuta Netflix, nii et õhtuti vaatasime sarju ja filme. Varsti oli aeg lõunale minna ja oh, kuidas see meid imestama pani. Mina arvasin, et siin tuleb noh, selline tavaline toit, umbes nagu koolis, aga ei, täpselt vastupidi (sorri, mul ei tule meelde, mis me esimesel päeval lõunaks sõime, aga täiesti kindel, et maitses hästi). Kui olime valmis ülesse minema, kutsusid dirigendid mind enda juurde ja ütlesid, et hakkan nüüdsest mängima 1. häält. Suvi ehmus kohe ära, sest olime kokku leppinud, et ma võtan puldi ja vaatame sealt koos, aga ta sai endale uue puldikaaslase. Lõunale järgnes proov, kus saime uutega lähemalt tuttavaks ja mängisime mõne Heidi ja ühe Gerda loo. Nüüd ma märgin meie lemmiktegevuse kogu laagri jooksul: lapiku kiigega kiikumine. Tegime sellele nii palju hoogu, kuni see umbes vertikaali kiikus. Varsti tuli õhtusöök, milleks oli kartulipuder ja hakklihakaste. Samuti IMELISED soojad kuklid (minu tänud kokale). Pärast õhtusööki oli vaba aeg, mille ajal käisime me kiikumas (kui kedagi huvitab, siin on lugu ühest meiega juhtunud kiigejuhtumist: kui läksime kiikuma ühele puust kiigele aida lähedal koos Mirteli ja Suviga, siis klammerdus Mirtel mingi hetk kiigenööri külge, lendas Suvile vastu ja Suvi lõi mulle oma suure ja raske peaga (võtke seda nagu komplimenti) vastu mu nina-huule-hambaosa. Ma lendasin sealt kiigult nagu püssikuul ainult selleks, et avastada, et mul tilgub ninast verd. Läksime siis tuppa salvrätikute järgi. Üks asi on kindel: sinna kiigele ma tagasi ei lähe. Ja kui mõelda mu eelmise laagri sõrmetrauma peale, siis võibolla Sotto ongi hea koht lõpuks natukenegi piinlemise jaoks🤪),  mängisime maffiat (nagu ikka 😉) ja vaatasime sarja esimest osa. Siis oligi jõudnud kätte magamise aeg. Me sattusime veel toakaaslastega jutustama ja tulemuseks jäime magama umbes kell 00:20. Selle jutustamise vahel luges Mirtel kõva häälega ette minu varasemat kroonikat (jah, Mirtel, ma tean, et sa ei tahtnud, et ma sellest kirjutan, aga siin ma olen) ja selle kuulamine oli väga naljakas. Varsti me siiski jäime magama ja olime valmis vastu võtma Värskendavaid unenägusid, nagu meie toa (muide nr 7) nimi väidab.

TEINE PÄEV

—————–

Äratused helisesid kell 8, aga nii laisad nagu me oleme, vedelesime kuni kella 8:20ni. Siis tõmbasime ruloo üles ja panime riidesse. Varsti oligi kell saanud 8:50 ja et mitte oodata hiigelpikas järjekorras, seadsime sammud alla hommikusöögile. Seal oli väga suur söögivalik nagu kohukesed, väga erinevad võikud, nii valmis kui isetehtavad, krõbinad ja puder. Mina tegin endale juustu-kurgi võiku ja võtsin ka krõbinaid. Kui olime ära söönud, läksime tagasi üles ja varsti tagasi alla võimlemisele, mis oli taaskord väga naljakas. Siis panime pillid häälde, mina panin enda ja Suvi oma, ja laenasin häälestajat ka Susannale. Proovis mängisime “Trollide matka”, “Kill-kõll kirikukella” ja minumeelest Lullyd. Aga II kannel ja bass mängisid meist eraldi poksikotiga toas. Pauside ajal jooksid Getter ja Pihel võidu sellesama lapiku kiige peale. Pärast proovi sõime lõunat, milleks oli koorene kanapasta ja salat. Pärast lõunat läksime taaskord proovi, aga nüüd mängisime kõikide häälerühmadega koos. Mängisime/laulsime ka “Ei lind, ei laulu” ja õppisime seda ka kahehäälselt laulma. Hiljem sõime õhtust (suppi) ja läksime ülesse filmi vaatama. Pärast tegime üksteisele homseks stiilikaks patsid ja läksime vooditesse. Enne magama jäämist mängisime Tõde või Tõde ehk Tõde või Tegu ainult küsimustega. Ja siis jäimegi magama.

KOLMAS PÄEV

———————
Ärkasime taaskord kell 8. Pesime hambad, panime riidesse ja läksime alla sööma. Siis võimlesime, hommikuvõimlemine oli samasugune nagu eelmise aasta viimasel päeval ja siis läksime pille häälestama. Proovis mängisime kõiki meie lugusid. Saime proovist veidi varem ära, sest dirigendid olid meile valmistanud muusikateemalise Aliase. Mängisime seda ja siis läksime sööma. Pärast sööki oli jälle proov, pärast mida olid mu sõrmed ville täis. Siis sõime õhtust ja läksime ülesse riideid vahetama. Sellel korral oli stiilika teemaks 1920ndad. 

Minul oli roheline kleit, pärlid, jubedalt piinarikkad kontsakingad ja suur lill juustes. Võtsin Suvilt ka huulepulka, sest see käis stiiliga väga hästi kokku. Siis läksime õue. Iga kord, kui keegi trepist alla õue tuli, võtsid kõik teda väga soojalt vastu, ja andsid komplimente ja märkusi tema kostüümi kohta. Kui juhendajad ka valmis jõudsid, läksime minu traumakiige juurde, kus tegime pilte. Kui kõik said pildid, sõbrapildid ja grupipildi tehtud, algas kuldvillak, mille kategooriad olid nunnud, targad, sünnipäev, ilusad ja Sotto Voce. Ma olin ühes tiimis Miia, Helmi, Lisbeti, Samira ja Getteriga ja meie võistkonna nimi oli lihtne ja loogiline: inimesed. Noh, olime viimased, kes nime valisid, nii et see tuli meil kamast. Saime 4. koha! Võitsid muidugi juhendajad. Siis läksime õue ja algas rebaste ristimine. Selle kohta võib täpsemalt lugeda kroonika Rebased 2023 alt. Seda oli väga lõbus pealt vaadata. Rebased olid Lisbet, Samira, Laura Liisa ja Bente Marta. Neil oli kaks võistlust ja lõpuks ka ristimine ise. Ka see oli väga naljakas ja tore. Siis oligi stiilikas läbi. Kui olin jõudnud tagasi oma tuppa ja võtnud ära oma piinakingad, leidsin oma talla alt villi ja jalad valutasid üleüldse ka. Siis vaatasime jälle filmi ja meie naabrid tulid ka. Umbes kell 00.05 läksime magama.

NELJAS PÄEV

——————–

Ärkasime seekord lõpuks ometi õigel ajal (ma ei tea, äkki oli asi selles, et ma lükkasin kardina kohe pärast äratuste helisemist eest ära , panime jälle riidesse ja läksime alla sööma. Siis tuli võimlemine, kus pidime sammuma täpselt metronoomi järgi. Käisime nii peaaegu iga toa läbi ja jõudsime lõpuks õue. Siis tantsisime ühte kiiret tantsu ja kuna meil läks väga sassi, tegi see seda naljakamaks. Pärast seda läksime tuppa pille häälestama. Siis tuli proov, kus valisime umbes pool meie esinemiskavast. Esimesel pausil jõudis mulle lõpuks kohale mõte, et me ei mängigi seekord kelme (😭)! Kui ma olin oma nutmised ära nutnud, oli aeg minna tagasi proovi. Varsti tuli ka lõunasöögi aeg. Siis tuli veel üks proov (Samal ajal käis suurtel ka luukamber, hoidsin neile mõttes kõvasti pöialt.) ja lõpuks ka õhtusöök, kus saime ise panna endale jäätist!!! Saime peale panna ka siirupit ja marju. See oli väga maitsev. Siis läksime tagasi ülesse ja panime ujukad selga, sest saime minna maailma kõige ilusamasse sauna. Tundus nagu sa istuksid mõnes reklaamis. Väljast paistis ka päike sisse. Lõpuks olime saunas ainult mina, Samira ja Suvi. Tõmbasime üksteisele külmaveeämbrit kaela ja lõbutsesime üldiselt ka. Siis läksime ülesse. Ma panin pidžaamad selga, aga kui sain teada, et õues mängitakse maffiat (kell oli juba 23:00 ehk öörahu), viskasin endale ruttu dressika peale ja jooksin õue. Mängisin kaks mängu, ja siis otsustasin, et lähen tuppa magama. Suvi ja Helmi vaatasid filmi, kui mina ja Mirtel tuppa jõudsime. Siis pakkisime asjad ja jäimegi magama.

VIIES (VIIMANE) PÄEV

——————————–

Ärkasime ja viisime kohvrid ja kotid alla, sest juba kell 12 pidid toad olema tühjad. Läksime sööma. Seekord saime kõigele lisaks ka pannkooke! Hommikuvõimlemist vist polnud, vähemalt meie ei saanud sinna minna, sest tegime suurte kannelde peal kava läbi. Kui olime selle ära teinud, algas selle laagri viimane (😖) toitlustus: lõuna. Sõime ära ja läksime riietuma. Võtsin taaskord Suvi huulepulka. Kui olime riides, hakkasid ka vanemad jõudma. Siis läksime aida taha rivistuma ja algaski kontsert! Meie (väikesed) mängisime sellised lood nagu “Hämariku laul”, Lully “Troiseme intermede”, Allemande, “Kill-kõll kirikukell” ja “Ei lind, ei laul”, mida me laulsime. Suurte lood olid väga ilusad, ja ma arvan, et kõigil läks hästi. Pärast kontserti viisime asjad autosse ja ütlesime kõikidele tšauki. Mina ja Suvi olime ühed viimaseid lahkujaid. Jättes toreda ja hubase Pinska külalsitemajaga hüvasti, hakkaski meie sõit mere äärde sõrmi puhkama.
Laager ise ja laagripaik olid väga toredad ja ootan juba väga järgmist Sottot! Tšauki 😁!

Väike kroonik Marta
Rebased

Rebasteks olid:
1. Bente Marta Perm
2. Laura Liisa Mahoni
3. Samira Sadõhova
4. Lisbet Hillak

Ristijateks olid: Katariina, Moonika ja Mirtel

Ülesanneteks olid:
1. hommikune aardejaht, kus oli vaja leida õige sottoka starter-pakk: pult, värviline pliiats, häälestusvõti ja kandlejalg
2. Kandleteemaline miiniväli: vanimad sottokad juhatasid rebased üle miinivälja, kust nad pidid leidma pliiatsi, häälestusvõtme, kandlejala ja noodimapi ning jõudma kõigi vajalike esemetega vanema sottokani
3. Võistlus juhendajad vs rebased: pilli välja võtmine, kandle kokkupanek, tooli toomine, noodipuldi kokkupanek, noodi, pliiatsi ja häälestaja puldile panemine, “Lillede valsi” käigu ette mängimine.
4. Miks on neid sottosse vaja ja miks on just nemad kõige paremad sottokad

Vanne anti ühel põlvel ja käed arpedžo asendis.

Mina kui 2023 aasta suvehooaja rebane vannun kogu südamest, et…

  • Harjutan enne laagrit KÕIK lood selgeks
  • Osalen IGAS kandlelaagris
  • Kannelt mängin alati valju häälega, dünaamiliselt ja vähemalt kahe käega
  • Loo alguses teadustan kõigile selle võtmemärgid tehes seda kõlava ja selge häälega, ent piisavalt vaikselt, et dirigenti mitte häirida
  • Lugu kaheksandat korda mängides, teen seda juba peast
  • mul on alati kaasas VÄHEMALT 8 kirjutusvahendit, sest teised võivad need koju unustada
  • Mul on igast loost alati kaasas vähemalt kolm nooti kõigi erinevate partiidega
  • Ei vaidle IIALGI Ruthile vastu: ka siis kui mul on õigus, võtan süü omaks ning mõistan, et viga on minus
  • Teen alati enne proovi kindlaks, et minust vanemate sottokate pillid on hääles ja tolmust puhtad

Rebased ristiti häälestusvõtmega ning vett pritsides austusväärseteks Sotto Voce liikmeteks.

Keskmised kroonikud, Suvi

Esmaspäev

Esmaspäeval oligi esimene laagripäev, olin väga elevil enda sõpru nähes ja üldse orkestriga mängimise pärast. Seekord sõitsin sinna koos Getteri emaga ja Teele oli ka meiega. Laager toimus seekord Pinska külalistemajas. Getter oli esimest korda laagris, mina teist ja Teelt ei teagi. Jõudsime kohale 45min varem ehk kedagi peale meie polnud veel. Vaatasime oma toad üle ja panime asjad tuppa, siis hakkasid ka teised jõudma. Kui teised jõudsid, panime ka kandled kokku ja häälestasime ära. Siis oligi lõunasöök, aga me sõime nii kiiresti ära, et oli natuke vaba aega ka oma toas olla. Meie (Teele ja minu) toas olid veel Karin, Pihel ja Bente. Kui olime puhanud, oligi proov, pärast 4h proovi oli õhtusöök ja vaba aeg. Õhtul mängisime veel kaarte ja olime natuke telefonides.

Teisipäev

Kuna läksime eelmine õhtu päris hilja magama, oli hommikul raske üles saada ja tõusime voodist üles alles 8:25, siis tegime kõik hommikused vajalikud asjad ära ja läksime alla korrusele hommikust sööma. Hommikuks olid võikud, puder ja krõbinad. Pärast hommikusööki oli natuke vaba aega ja siis oli hommikuvõimlemine. Seda tegid see hommik Marii, Ronja, Susanna, Liis ja Marianne ehk siis segasummasuvila (toa nimi). Kui olime lõpetanud, läksime pille häälestama. Kui olime selle ära teinud, algas proov, mis oli seekord pikem. Kui olid pausid, siis käisin ma toas oma snäkke söömas. Kui esimene pikk proov oli läbi, oli lõunasöök, mis oli natuke nagu koolitoit, aga see oli päris maitsev. Hiljem läksime jällegi proovi, proov oli tore ja nalja sai ka. Proovi lõpus läksime kohe sööma, sest kõht oli hullult tühi. Pärast õhtusööki, olime jälle telefonis ja rääkisime, mängisime tõde või tegu jne. Meie toas sai ka palju nalja. Läksime jälle umbes kl 00:00-01:00 magama.

Kolmapäev (stiilikas)

Ärkasin see päev veidi varem kui teised, kuna mul oli vetsukas. Järsku, kui teised veel magasid, käis ukse peal koputus, ma mõtlesin, et äkki õpetajad tulevad ütlema, et tulge alla…. aga ei…. need olid Katariina(Kata), Mirtel ja Moonika ehk rebaste jumalad ja Bente oli ka rebane, nii et ta pidi panema nii kiiresti riidesse kui sai ja alla jooksma, et teda ristida saaks. Meie samal ajal panime ennast valmis ja läksime sööma. Kui olime söömise lõpetanud, olime veidi telefonides ja siis vaatasime häälestuse üle. Proovis räägiti palju stiilikast. Proovis mängisime ikka lugusid ka, sest neljapäeval pidi olema luukamber (lugude ette mängimine). Kui proovid olid läbi, hakkasime stiilikaks ennast valmis sättima, minul oli ümber seelik ja glitter särk. Tegin ka roosad huuled ja põsed. Kui õue läksime, hakkasime pildistama, sellel korral oli maja kõrval väike kiiguke ja tegime seal kõigist eraldi pildid. Pärast seda öeldi kõigile, et nad valiks 5-6 grupid. Minu grupis olid Mariete, Teele, Liis, Paula, Laura Liisa ja mina. Meie grupi nimeks sai Paula ja sõbrad. Kõik olid nii rumalad, et ei võtnud õpetajaid enda gruppidesse, seega mängisime me 4 grupiga õpetajate grupi vastu, ainuke keda seal grupis polnud oli Ann, sest ta juhatas mängu, milleks oli isetehtud kuldvillak. Me saime 2. koha, sest õpetajad oli esimesed. Siis hakkasid rebaste tegevused. Kui need oli läbi, oli kell umbes 22:15 ning harjutasime veel koos oma grupiga luukambriks. Meie luukambri grupis olid Teele, Gaia Meribel, Marii ja mina. Harjutasime ja pärast seda läksime oma tubadesse. Ja jäime suhteliselt kohe magama ka, sest oli olnud pikk õhtu.

Neljapäev

Oligi käes luukambri päev. Olin väga väga närvis, et midagi väga halba juhtub ja ma ei saagi enam hakkama. Kui hommikul ärkasin, oli Bente juba ammu üleval, sest ta arvas, et kuna ta on rebane, siis ta peab midagi tegema, no tegelt ta pidigi pillid ära häälestama. Kui läksime hommikust sööma, oli kell umbes 8:55, süüa oli võikud ja puder nagu tavaliselt. Sõime ära ja läksime proovi, proov oli seekord lühike, et grupid saaks harjutada koos ja kokku mängida. Me mängisime oma grupiga ära ja pärast läksime sööma, siis oli veel 1h, et koos harjutada ja oligi käes see hirmus aeg, oma korra ootamine. Me hakkasime peaaegu nutma, sest ootamine oli nii õudne ja me arvasime, et lihtsalt jäätume seal ära. Kui sisse läksime, siis me värisesime. Tuli välja, et see polnud nii hull, aga see oli ikka väga hirmus. Pärast luukambrit läks Bente koju, sest ta pidi minema reisile. Pärast oli jälle väike proov, et öelda meile kontserdi lugude järjekord. Siis oli paus ning siis õhtusöök ja õhtusöögil oli JÄÄTIS!!! Kui õhtusöök oli söödud, siis tuli meil meelde, et sellel õhtul saab sauna ka ja siis läksime me sauna, see saun oli väga kena. Pärast sauna mängisime me maffiat ja tõde või tegu. Maffias oli ka meiega Laura Liisa, kes näugus pool mängu nagu ta oleks kass, hiljem hakkas veel Pihel pinisema nagu sääsk. Meil oli õhtul väga tore, kuna isegi mõned kõige suuremad tulid ka meiega mängima. Hilisõhtul tulid meie naabrid meie tuppa mängima ja rääkima. Samal ajal pakkisin mina asju juba kohvrisse, sest pidime järgmine hommik toad kl 9-10 vabastama. Kuna Bente oli ära läinud, siis võtsin mina tema voodi endale. Kuna Pihel oli mu kõrval voodis, siis lükkasime voodid kokku. Samal ajal kui mina, Pihel ja Karin tahtsime magada, rääkisid teised meie toas väga valjusti ning me saatsime nad teise tuppa, kuna nad oli liiga valjud. Jäime umbes kl 00:30 magama.

Reede (kontsert)

Reede hommikul oli minul ja Pihelil äratus kl 7:00 ja 7:05, aga kuna me olime eelmisest õhtust nii väsinud, siis kumbki meist ei kuulnud seda ega ei saanud ülesse. Lõpuks ärkasin mina kl 8:15 uuesti ja üritasin vaikselt oma asju teha, siis ärkas Teele ja Lisbet tuli vastas toast oma kammi meie toast võtma, siis äratasin ma Piheli ja Karin ärkas ka. Tegime oma asjad ära ja läksime sööma ja kohvreid alla viima. Söögiks olid puder, võikud ja isegi pannkoogid. Hommikusöök oli väga maitsev ja mõnus. Kl 10 hakkas meie (suurte) proov. Läksime kohale, siis kui väiksed alles harjutasid. Mängisime ilusti kõik lood läbi ja õnneks said kõik ka hakkama. Kl 12:30 oli lõunasöök, milleks olid kartulid ja snitšel. Oligi aeg panna riidesse ja viimased häälestused üle vaadata, kui olin jõudnud asjad ära teha, siis jõudiski mu ema ja hakkaski kontsert. Kontsert oli väga huvitav, põnev ja tore ka muidugi. Kõige paremini tulid mul välja “Rondo Caprice”, “Koiküla polka”, “Bohemian Rhapsody” ja “Love Runs Out”. Need, mis mul väga hästi välja ei tulnud, olid Jazz Rondo 2 ja “Pildid näituselt” (“Vana loss”). Kontserdil olid kõik lood ilusad ja kõik, mida mina mängisin, tulid enam-vähem välja. Laager ja laagripaik olid ka seekord väga ilusad ja korras, ma usun, et teistele meeldis ka. Ootan juba järgmist!!! 😁

Keskmine kroonik Grit