Kevad, Väiksed kroonikud

Esimene päev

***************

29. veebruaril kell 9 hakkasime sõitma Suviga Türi poole. Kui olime leidnud Türi põhikooli, pani see meid niimoodi imestama, sest see oli ilmselt kõige ilusam kool, mida ma kunagi näinud olen! Sees olles viisime kandled aulasse, mis oli ühtlasi ka suurte prooviruum. Siis läksime otsima mõnda tühjemat klassiruumi, kus võiks majutuda. Kui Lisbet meid märkas, kutsus ta meid enda magamistuppa. Seadsime ennast sisse akna alla. Siis otsustas Liisu minna hoopis kõrvaltuppa ööbima. Nii jäimegi me Suviga sinna kahekesi, kuni saabusid Mirtel ja Helmi, kes tulid ka meie juurde. Panime oma kandled väikeste proovinurka püsti ja häälde. Pärast seda hakkasime oma asju lahti pakkima. Kui olime kõik oma magamisasjad laiali laotanud ja asjad lahti pakkinud, kiirustasime alla sööma. Toit oli ülimaitsev ja väga korralik. Lõunaks olid kanatiivad, kartulipuder ja salat, magustoiduks olid moonisaiad. Pärast lõunasööki läksime ülesse. Meie tuppa olid juurde kolinud ka Ronja ja Samira. Siis algaski proov.  Mängisime lugusid nimega Allemande, Le bourgeois gentilhomme ja Ghost busters, mis oli üks meie uutest lugudest. Meie proov lõppes tund aega varem kui suurtel, nii et me käisime Suviga koolimaja avastamas. Kui ka suurtel proov lõppes, läksime õhtusööki sööma. Õhtuks oli frikadellisupp ja kamavaht koos vaarikatega. Kella kaheksast sai pessu minna, nii et mina ja Suvi otsustasime dušširuumi üles otsida. Poole tee peal alla tuli ka Pihel meiega kaasa. Lõpuks leidsime me selle dušširuumi spordikeskusest, mis oli ühendatud ühe ukse ja koridori kaudu põhikooliga. Siis kui me riidest lahti võtsime et dušši alla minna, ütles Pihel, et põhikooli viiv uks oli lukku läinud ja me olime vist sees kinni. Ma mõtlesin, et okei, käin dušši all ära ja siis hakkame sellega jändama. Pärast pesu, kui me Suviga välja tulime, oli Pihel kadunud. Ja seal me olime, pižaamades, paanitsedes, sest meil polnud telefone kaasas, nii et kui uks päriselt kinni oli jäänud, oleksime me siin senikaua kinni, kuni keegi hakkab meid igatsema ja mõtleb alt otsida. Dušši- ja riietusruumi kõrval käis mingi korvpallitrenn või isegi võistlus, kuna sealt oli kuulda jooksusamme, karjeid ja palliviskeid. Kui olime oma asjad kokku pannud, läksime seda uksevärki vaatama. Tuli välja, et uks polnud lukus, see oli lihtsalt väga kõvasti kinni, nii et kui terve jõuga tõmmata, sai selle siiski lahti. Siis läksimegi ülesse. Kutsusime mõned kõrvaltoas olijad meiega traditsioonipäraselt maffiat mängima. Mängisime seni kaua kuni kõik olid juba väsinud. Pärast seda rääkisime veel natuke juttu kuni kuulsime, kuidas Lisbet mängib Koiküla polka esimesi noote. Me jooksime kohe kannelde juurde ja mängisime ühe koiküla polka koos Liisu, Suvi, Helmi ja Gritiga. Pärast seda jäime veel Helmiga harjutama oma konkurssilugusid, senikaua kuni tuli Ruth ja ütles, et neid lugusid laagris ei mängi. Siis läksime tagasi oma tuppa ja panime Helmi telefonist käima pillipeo ülekande. Kui kell oli saanud 23:00, pesime hambad ja sättisime ennast magama. Aga meil oli nii palju rääkida, et jäime magama umbes kell pool üks.

Teine päev

************

Meie kõikide äratused helisesid kell 8, aga voodist saime välja alles kell 8:15. Kuna väikeste prooviruum oli otse meie toa vastas, sain ruttu ära käia ja häälestada ära minu ja Suvi kandled. Siis läksime alla hommikust sööma. Hommikusöögiks oli puder, krõbinad ja võileivad. Samuti sai võtta väga maitsvaid šokolaadisaiakesi. Pärast hommikusööki tuli jälle proov, kus mängisime Peikkoretkit ja Ghost Bustersit. Siis tuli jälle üks tunni ajane paus, sest Heidi pidi ära tooma Ruthi kirjutatud kandleõpikud. Selle pausi ajal läksime me Suviga alla sellesse koridori, mille lõpus on spordikeskust ja kooli eraldav uks, ja jooksime igavusest lihsalt ringi. Siis kui tund aega oli läbi, läksime tagasi proovi ja mängisime Peikkoretkit edasi. Siis tegi Heidi meist video ja saatis selle Gerdale, kes ootas parajasti oma beebit. Siis tulid suured proovist ja Helmi ütles, et tal on paha olla ja pea valutab. Aga ta arvas ikkagi, et tahab ja saab meiega lõunasöögile tulla. Lõunaks oli kartul ja kaste. Kui läksime tagasi ülesse, andsin Helmile valuvaigistit ja me käskisime tal magama minna. Teised suured läksid aga proovi. Meie ka. Proovis mängisime hällilaulu ja Bretooni valssi. Meie proov sai tund aega varem läbi, nii et läksime Suviga korraks tuppa sisse, aga kuna Helmi magas, panime ukse külge sildi millel oli kirjas PALUN VAIKUST! Sest meie tegime teadmata, et Helmi magab, ukse nii valjult lahti, et ta oleks peaagu ärganud. Siiski jäime Suviga veel tuppa ja joonistasime haudvaikuses. Siis tuli ka Mirtel proovist tagasi ja ütles, et suurtel tuleb homme ettemängimine. Mõne aja pärast ärkas Helmi üles. Kui me küsisime, kuidas ta ennast tunneb, vastas ta, et tal on natuke parem aga mitte veel täielikult. Küsisime, kas ta tahaks õhtust sööma tulla aga tal polnud isu. Pärast lõunasööki hakkas tal paha. Otsustasin tuua talle alt ühe võiroosi, õuna ja banaani, aga kui olin jõudnud ülesse, tuli välja et ka Mirtel oli talle toonud näksimist. Aga Helmi ei tahtnud meie toodud sööki süüa ja ta lihtsalt istus ja värises. Siis ütlesime talle, et ta jääks meie tuppa magama ja et meie läheme poodi ja võime talle ka midagi tuua. Läksime siis Mirteli ja Suviga Coopi otsima. Pärast natukest ekslemist leidsime hoopis Rimi ja läksime sinna. Kuna ma olin nii tubli ja jätsin oma rahakoti koju, tegi Suvi mulle välja ja ostis mulle šokolaadi (aitäähhh Suviiiii ❤️), ja siis hakkasime tagasi koolimaja poole liikuma. Kui olime oma toas tagasi, proovisime Helmile pakkuda Mirteli komme ja minu šokolaadi aga ta ei söönud ikka. Siis mõtlesin, et ainus võimalus ta maha rahustamiseks oli minna alla teed jooma.  Me võtsime Helmiga mõlemad puuviljateed ja ma sundisin tal ühe apelsiniviilu alla kugistada. Selle apelsini sõi ta koos koorega miskipärast ära. Samal ajal, kui meie teed jõime, lasi Pihel meie kõrval treppidest madratspadjaga alla, kuni tuli Laura ja keelas tal selle ära. Siis tuli Pihel meie lauda juttu ajama. Ja mõne aja pärast, pärast seda kui olime kaalunud sushi tellimist, tulid kohale Getter, Nora-Avni, väikeste Mirtel ja Mariete, kes ei suutnud tühja koha pealt naermist lõpetada. See kestis veel päris kaua, umbes pool tundi. Sellesse Mariete naeruviirusesse nakatus ka meie toa Mirtel natukeseks ajaks, kui Helmi oli natukenegi maha rahunenud ja me olime tagasi üles läinud. Siis tuli Ruth meie juurde ja rääkis Helmiga sellest, et ta PEAB sööma, millega olime me kõik päri (peale Helmi enda muidugi), ja siis leppisime kokku, et mängime homme Ruthile meie konkurssilood ette. Siis oli kell juba palju, sättisime ennast vooditesse. Sellel ööl mängisime me mängu nimega lihtne tõde või hull tõde, mis on tõe või tõe (tõde või tegu ainult küsimustega) edasiarendus, kus sa said valida, kas sa vastad lihtsale või raskemale küsimusele. See aga arenes edasi lihtsalt hulluks tõeks, kus me lihtsalt põhimõtteliselt rääkisime juttu samal ajal, kui Suvi magas. Siis kui kell oli väga palju (ma ei vaadanud siis kella), üritasime magama jääda, mis lõpuks ka õnnestus.

Kolmas päev

**************

Seekord oli ärkamine väga kaootiline. Niisiis, meie äratused helisesid kell 8 nagu ikka, aga me KÕIK jäime tagasi magama ja ärkasime alles kell 8:30. Siis me kõik jooksime ringi otsides oma asju ja läksime häälestama. Seekord andsin ma Suvile võimaluse oma häälestamisoskusi arendada ja lasin tal seni häälestada, kuni käisin vetsus ja panin ennast päevaks valmis. Kui olin Suvi juurde tagasi tulnud, oli ta jõudnud ära häälestada umbes 10 keelt + 3 mis olid valeks noodiks häälestatud. Aga pole midagi, küll ta jõuab veel õppida. Kell oli saanud umbes 8:55 ja ma häälestasin ruttu Suvi kandle üle. Siis läksime sööma. Hommikusöök oli samasugune nagu ka teisel päeval. Kui Ruth nägi, et Helmi ei söö jälle, pidas ta Helmile väikse kõne sellest, kuidas mitte söömine rikub ta lihtsalt ära, aga ta ei söönud ikkagi midagi. Pärast hommikusööki tuli Ruth meie tuppa ja lihvis veel viimseid kordi meie konkurssikava. Siis tuli proov ja suurtel ettemängimine, ma hoidsin neile mõttes nagu ikka pöialt. Proovis saime me teada, et Getter oli öösel oksendanud ja talle tullakse varsti järele. See oli üsna õudne, sest see laager on juba piisavalt haigusi olnud. Kui ma nüüd tuletan meelde eelmist ja üleelmist laagrit, on see üsna tavaline, et tuleb ikka mingi vigur laagrisse sisse (minu eelmistest kroonikatest saab lähemalt selle kohta lugeda). Proovis mängisime Hällilaulu ja Ghost bustersit. Heidi ütles, et eile otse pärast seda kui me olime Gerdale saatnud video meist Peikkoretkit mängimas, oli Gerdale beebi sündinud! Üsna loogiline ka, see on Gerda lugu ju. Peikkoretki lõpus sain aru, et see on ilmselt mu viimane lugu väikestes 😔 Meie proov sai varem läbi, et meil oleks aega oma asjad ja kandled ära pakkida. Ettemängimine tuli suurtel väideltavalt ,,normaalselt välja”. Pärast seda tuli laagri viimane toitlustus: kartulid, kanakaste ja salat ning magustoiduks karamellkissell, saiakesed ja vanillipuding, mida kõike jäi päris palju üle, nii et paljud said seda koju kaasa ka. Siis tulidki enamusele vanemad järgi. Kõigile öeldi tšauki ja laager oligi läbi.

Laager oli tagantjärgi väga meeleolukas ja meeldejääv ja ootan juba väga järgmist 😊!!!

Väike kroonik Marta
Keskmised kroonikud, Kevad

Sõitsime jälle Sotto poole, mis seekord toimus Türi Põhikoolis ning toimus kuupäevadel 29.02 – 02.02, sõitsime sinna minu emaga ja Teele oli ka meiega. Kool kus Sotto toimus oli hästi kena, viisakas ja tänapäevane. Leidsime endale sobiva toa ja panime asemed maha. Meie toas olid mina, Teele, Pihel, Lisbet, Laura Liisa, Karin, Kaisa ja hiljem tulid Ronja ja Samira. Pärast voodite ära tegemist läksime pille ja noodipulte püsti panema, kui need olid pandud lahkus mu ema. Siis oli lõunasöök ja selle kooli toit oli väga maitsev, sest tavaliselt pole koolides väga hea toit. Esimesel päeval oli lõunaks kartulipuder, kana ja salat. Kui toidu lõpetasime, läksime veel oma tuppa ja uudistasime koolimaja ja juba oligi käes proovi aeg.

Mängisime proovis väga palju lugusid ning Ann (üks juhendajadest) võttis ka uue loo ning igast puldist sai üks puldipoolik omale noodi (vastavalt häälerühmale) loo nimeks/pealkirjaks oli “Chit Chat Polka”. See oli alguses keeruline, aga kui pika peale mängitud sai, siis läks kergemaks ja lugu hakkas loo moodi rohkem kõlama.

Kui u 5h proovi läbi sai, vaatasime korraks häälestuse üle ja asusime jälle sööma, seekord, siis õhtusöök, kui aus olla, siis ma ei mäleta mis süüa oli (see on väga minu probleem ja viga, aga väga vabandan) igatahes seda tean, et toit oli hea!!! Õhtul käisid mõned poes, mõned olid lihtsalt oma toas, mõned õppisid (Katariina🤣), mäletan, et Katariina õppis oma kontrolltööks!, mõned lugesid raamatuid ja mõned mängisid palli. Peaaegu igal õhtul mängisime palli (võrkpalli) aula e suurte proovisaali kõrval. Kui oli juba hilja, siis olime oma toas, panime uneriided selga ja olime natuke telefonis ning Ronja pani äratuse 8:30ks, iga öö/õhtu naersime väga palju lihtsalt niisama (pole kindlat põhjust, me hullud lihtsalt), hommikul oli väga raske üles saada, aga eks me ikka saime tublisti.

Reede hommikul oli söögiks puder, hommikuhelbed, sai ka ise võileiva teha nagu hommikusöök ikka. Kui olime hommikusöögi ära söönud, olime natuke oma toas, mängisime natuke palli Ronja ja Teelega, siis vaatasime häälestuse üle ja hakkaski järjekordne proov, proovi pausid olid põhimõtteliselt igakord nii, et see dirigent/juhendaja kelle lood hetkel olid ütles “jätkame täistunnil” ja need pausid kestsid u 5-10min, aga siis tuli lõuna ja meile öeldi et jätkame kl 15:00 ja me olime mega õnnelikud, sest see tähendas 2h pausi, sõime lõuna ära (väga maitsev) ja läksime õue, õues mängisime võrkpalli, mädamuna, kuuma kartulit ja lihtsalt jooksime ringi. Toas mängisime veel palli ja olime telefonides (hästi natukene), siis oligi jälle proov🥲.

Proovides mängisime peamiselt “La La Land”-i, Lully-d, “Simple Symphony”-t, “Chit Chat Polka”-t, “Rondo Caprice”-i ja “Money Money Money”-t. Ning siis see juhtus, juhendajad ütlesid, et homme mängite kõik lood peale “Rondo Caprice”-i ette🥲🫣. Siis hakkasime enamus muretsema ja peale õhtusööki ja palli mängimist, läksime u kl 21 harjutama lugusid, et ettemängul ikka midagi mängida. Alustasime mõnedega ja pärast tulid veel Miia ja Lisbet, mängisime kõiki lugusid, kõige rohkem harjutasime Lully-d, siin kohal tahan väga suure aitäh-i öelda Miiale, kes aitas mind selle looga väga palju ja tuli mu kõrvale, et vaadata kus mul sassi läheb ja tänu temale mu ettemäng õnnestus selle osaga millega ta mind oli aidanud!! Veel hiljem liitus meiega Katariina ja oma harjutamisega lõpetasime lõpuks u kl 23:10.

Teised käisid ka enne poes ja tõid mulle Vitamin Well-i, mis oli mega hea (aitäh Teele ja Pihel). Olime oma toas ja tuled panime kustu u 00:00, aga magama läksime mina, Pihel ja Teele u 3:00(palun vabandust juhendajad).

Hommikul saime isegi üllatavalt hästi üles ja panime juba mõned asjad suurtesse kottidesse ja hakkasime vaikselt pakkima ning suundusime kohe pärast seda sööma. Söök oli maitsev jällegi enam vähem sama kui eelmine hommikusöök. Peale sööki läksime ettemängule🤐, seal tehti 2 koosseisu, lood läksid enamus hästi, minul läks ainult “La La Land” kõige hullemini sassi, aga muidu oli täiesti okei. Peale ettemängu, mängisime lihtsalt kõik koos lood läbi ja rääkisime ettemängu kohta olulisemad asjad ära.

Minu jaoks imelik selle laagri juures oli, et me ei mänginud kordagi Ligrettot, aga sellegi poolest oli laagris mega tore! Lõunasöök oli ka jälle väga maitsev, selleks oli keedu kartulid, kanakaste ja salat. Magustoitu oli ka muidugi, karamellikisell, vanilje puding ja šokolaadi saiakesed ja kuna neid asju jäi päris palju alles, said kõik mitu karamellikiselli ja palju pudinguid ja saiakesi kaasa!!

Pillid olidki juba koos ja oligi aeg oodata oma ema/isa või kedagi kes järgi tuleb, võtsimegi enda kodinad oma ruumist ja suundusime alla, et Teele isaga koju hakata sõitma, ütlesime veel teistele headaega, kotid olid mega rasked(raskemad kui tulles🤨) , aga noh nii on alati. Läksimegi ustest välja ja jätsime koolimajaga hüvasti.

Minu sõit koju oli u 1h või natuke rohkem. Kodus jäin kohe magama ja magasin u 2h, pärast oli palju energilisem tunne!! Mina ootan megaaa paljuu järgmist Sottot ja loodan, et see ei toimu, siis kui ma reisil olen, aga mis me sellest räägime, igatahes Sotto oli seekord mega lahe, minu arust lahedam kui eelmine talve laager. Aga tõesti loodan, et saan järgmises laagris osaleda(ja et saan lood korralikult selgeks). Oli tore ja loodan, et järgmine tuleb veel toredam!!!🤪🤪

Keskmine kroonik Grit
Kevad, Väiksed kroonikud

ESIMENE PÄEV

*****************

Laager toimus seekord Tartu Hansa koolis. Kuna olen Tartukas, oli laagripaik seekord mul jube lähedal. Kui olin sinna kohale jõudnud, siis viisin kandle prooviruumi, milleks oli muusikaklass, ja asjad magamistuppa, milleks oli 3. klassi klassiruum. Siis laotasin laiali oma peno ja magamiskoti. Uudistasime veel Helmi, Mirteli ja Suviga koolimajas ringi, panime kandled püsti ning häälestasime need üle. Siis tuli lõuna, milleks oli kõige klassikalisem koolitoit. Lõpetasime varem ja jooksime ülesse magamisruumi. Tee peal sinna lõin oma käe vastu lauaäärt ja mu vasaku nimetissõrm läks jube paiste ja sellega oli raske kannelt mängida ja ka muid asju teha. Kui olin hoidnud sõrme mõni aeg külma vee all, oligi käes prooviaeg. Proov kestis 4 tundi koos ühe pooletunnise pausiga. Uutest väikestest Sottodest oli ainult Suvi, keda ma tunnen juba päris ammusest ajast. Pausi ajal mängisime üleval Aia lauamängu. Kui Aed sai mängitud, jooksime tagasi proovi. Mängisime nii Heidi kui Pille lugusid. Proov lõppes 30 min varem, nii et jooksime ülesse puhkama. Mu kahele sõrmele tekkisid villid 😖.. Õhtuks olid juustused makaronid. Lõpetasime õhtusöögiga jälle varem ja läksime alumisse magamistuppa. Kutsusime sealseid olijaid meie igalaagrise traditsiooni järgi maffiat mängima. Mängisime üleval. Sai päris korraliku mängu, ainult et rahvast oli vähevõitu. Siis pesime hambad ja panime ööriided selga. Enne magamajäämist rääkisime veel anekdoote ja mängisime läbi ühe Suvi toodud lauamängu. Mu sõrm oli nüüd paistes. Siis jäimegi magama ja esimene päev oli läbi.

TEINE PÄEV

*************

Umbes 3 äratuskella helises korraga kell 8 hommikul. Me pesime hambad, riietusime ja mängisime Exploding Kittensit. Mu sõrm oli muutunud veidi punaseks. Ma sain seda liigutada, aga ikkagi oli ebamugav. Kui oli aeg, läksime alla hommikusöögile. Selleks olid võikud, müsli ja puder. Dirigendid käisid pudrusöömisega peale, nii et võtsin putru ja võikusid. Kell 10 oli aulas hommikuvõimlemine, mis oli naljaka muusikaga nagu ikka. Meil algas kell 10:30 proov mis oli Pillega. Mängisime Boogiet 🥵 ja Melanhoolset valssi. Boogie on kõige raskem lugu, seega tegime I ja I-II kandle Ning II ja bassiga eraldi proovi. Esimese hääle harjutamise ajal käisime üleval ja plaanisime, et läheme õhtul poodi. Siis kui meie (II hääl) mängisime, siis oli 1.kandlel paus. Pärast proovi oli lõuna ja siis veidi vabat aega, sest Heidi alustas prooviga 15 min hiljem. Proovis mängisime läbi kõik Heidi lood ja valisime ka homse esinemiskava. Me lõpetasime prooviga varem, sest Heidi ajas meid õue seiklusrajale. Kui olime selle läbinud, mängisime 2 maffiat ja siis õhtusöögile. Pärast seda korjasime oma kompsud kokku ja läksime poodi. Tee peal leidis Lisbet maast pangakaardi. Selle viisime müüjale. Kui olime koolimajas tagasi siis kutsusime suured ka maffiat mängima. Mõned tulid ja mängisime nii umbes 5 mängu järjest. Seekord oli rahvamass suurem. Me läksime kella kaheksast proovi tegema. Margaret üritas olla meie dirigent. Mina pidasin kella üheksani vastu ja siis, tundes, et olen täiesti hauas, lahkusin prooviruumist. Enne magamaminekut mängisime veel korra Exploding Kittensit. On seljataga veel üks äge ja huvitav päev.

KOLMAS PÄEV

***************

…umbes 20 min enne kaheksat oli meie akna taga kuulda kena kevadlikku linnulaulu. Ärkasin ja kuulasin seda vaikuses lamades. Mõtlesin tänase peale: laagri viimane päev, kontsert. Minu päeva esimene närv tuli peale. Siis tõusin ja vaatasin lootusrikkalt toakaaslasi. Lõpuks ärkas Lisbet.. ja jäi kohe tagasi magama…

Kõik ülejäänud ärkasid taaskord mitme äratuskella helina peale. Mu sõrm oli täiesti siniseks muutunud, aga vähemalt polnud liigutamine nii piinarikas. Me rullisime penod/ madratsid kokku ja pistsime (hiigelsuure higivooluga) magamiskotid kottidesse. Panime valmis ka esinemisriided. Siis jooksime alla hommikust sööma. Seekord olid samuti võikud ja puder. Meie (pea)proov algas seekord kell 9:30. Mängisime suurte kannelde taga lood läbi. Siis kolisime tagasi prooviruumi ja mängisime lugusid veel korra. Heidi palus esinemise ajaks mu kannelt ja muidugi ma lubasin 👍. Isegi kui hommikuvõimlemine oli, ei saanud me tulla, sest meil käis proov ju. Pärast proovi (kl 11:10) läksime ülesse ja veetsime veel veidi aega. Kella 12st olime all sööklas. Söögiks oli jõululõuna sarnane eine. Kui sai söödud ja pool tundi kontserdini, siis panime riidesse ja tegime juuksed korda. Suvil tuli alguses välja mingi veider punkarsoeng, aga siis tegime selle märja kammiga korda. (Nb!! Selle kammi märjaks tegemine ei tulnud perfektselt, selle all mõtlen ma oma seeliku läbiligunemist..) Järjestasime noodid ja aitasin Suvi pilli kokku. Siis oligi lavaaeg. Meie esitasime järgmised lood: Pillelt: Südamed ja Lilled, Hiinlaste Söögipulgad, Dooriani Samba, Heidilt: Allemande, Hämariku Laul, The Persuaders (Kelmid ja Pühakud). Nagu te ilmselt teate, Kelmid on kõigi lemmiklugu ja jälle tuli meeleavaldus selle vastu, et järgmine aasta kelme ei mängi. Ma loodan et mängime ikka! Kontsert läks üldiselt hästi, suurte lood olid ka ägedad. Siis tuli grupipilt ja enamikele tšau-tšau. Mina ja Heidi jäime veel mu pilli kokku panema. Siis tõin oma asjad magamistoast ära ja oligi lahkumisaeg.

LAAGER OLI ÄGE NAGU ALATI JA OOTAN JUBA JÄRGMIST!

ps. Mu sõrmega on kõik okei 😛

Väike kroonik Marta
Keskmised kroonikud, Kevad

Esimene päev

Esimene päev algas sellega, et pidin kl 8.00 ärkama ja end valmis panema sõiduks Tartusse. Sellel korral pidid kõik Viljandi inimesed endale ise transpordi hankima. Umbes kl 10.00 väljusin ma isaga Viljandist. Teekond oli väsitav ja ma magasin enamuse sellest. Kui kohale jõudsime, siis oli kell umbes 11.15. Kuna läheduses ei näinud me kedagi teist kanneldega, siis oletasin, et olin esimene kes kohale jõudis. Märkasin maja eest mööda kõndimast Anni. Kuna tema läks sisse, siis läksime ka mina ja minu isa. Tõepoolest olin ma esimene. Jätsime kotid paika ja ootasime, et keegi tuleks ja ütleks kuhu me asjad peaksime panema ja kus miski asub. Lõpuks tuli keegi. Inimene näitas meile, et kus me esineme, kuhu kandled saab paigutada ja kuhu kotid. Samuti näitas ta kus me magame ja kui Ann oli bussijaama teistele vastu läinud, siis et kus on dušširuumid. Samal ajal kui Ann oli bussijaamas, pidin mina laagrilisi vastu võtma ja neile ütlema kuhu nad oma kandled ja kotid peaksid panema. Ütlesin kõigile kes tulid, et kuhu nad oma asjad viima peaksid, aga ikka kõndisid mõned minu sõnu kuulmata mööda, ei teinud minust väljagi ja pärast ei saanud aru kus nad on. Kui Ann lõpuks bussijaamast tagasi jõudis, siis võisin lahkuda oma tööpostilt. Suured olid viinud oma kandled keemia klassi ja väikesed kõrval asuvasse muusika klassi. Seal algasid meie proovid. Panime oma pillid valmis ja häälestasime. Kl 13.00 saime koolis süüa. Kl 14.00 algas proov. See kestis kuni 18.00-ni ja vahepeal oli väike 5 minutiline paus. Me mängisime selle aja sees ära kõik Pillipeo lood mis meil olid. Kl 18.00 saime jälle süüa. Enamus inimesi ei jäänud kooli ööseks, sest nad kas ise elasid lähedal, või elas keegi nende sugulastest lähedal. Kuna järgmisel päeval toimus luukamber, siis tahtsid kõik kangesti teada kellega nad samas grupis olid, et nad saaksid ka eelmisel õhtul harjutada. Ka mina algul harjutasin, kuid kuna mõned gruppide liikmed kattusid teiste gruppide liikmetega, siis ei saanud ma väga kaua koos grupiga harjutada. Samuti hakkasid mul sõrmed valutama ja ma ei tahtnud neid enne luukambrit katki mängida. Nii ma, siis kuulasin kuidas Miia ja Paulina mängisid. Varsti tüdinesin ja läksin ruumi kus magasime ja tegelesin veidi aega omade asjadega. Peale seda läksin magama.

Teine päev

Järgmisel päeval olin pannud äratuse varajaseks, sest teadsin, et olen aeglane ärkaja. Hommikusöök pidi olema kl 9.00, aga mina ärkasin 7.30. Kõik ütlesid, et see on isegi aeglase ärkaja kohta väga vara. Jõudsin isegi enne hommikusööki kandle ära häälestada. Peale hommikusööki oli veidi aega proovini. Sellel ajal ma lihtsalt puhkasin. Proovis me jõudsime mängida 3 lugu. Siis tulid väikeste õpetajad ja ütlesid, et tahavad väikeste luukambri ära teha. Selleks ajaks saatsid dirigendid meid enda luukambri lugusid harjutama. Eelmisel õhtul olime teada saanud kellega me luukambris olime. Mina olin Miia, Eliise, Stella Elisabethi, Katriin-Liisbethi ja Nelle-Anniga. Kuna Katriin-Liisbeth ja Nelle-Ann mängisid kahes luukambris, siis sellel korral olid nad teise grupiga proovis ja ülejäänud meist harjutasid koridoris lugusid. Peale proovi oli kell juba saanud 13.00 ja oli lõuna. Peale lõunat tegime veidi kõikidega koos proovi ning, siis anti meile 1h ja 30 min, et veel lukambri lugusid harjutada. Seekord ei saanud me seal olla kus enne, sest seal tegid nüüd dirigendid Laura ja Ruth oma proovi. Väikestel oli 30 min paus just alanud ja me saime pooleks tunniks sinna minna proovi tegema. Kui nad oma ruumi tagasi tulid, siis lahkusime meie sealt ja hakkasime mõtlema, et kuhu me nüüd, siis saaksime proovi minna tegema. Veel kordagi ei olnud me saanud minna proovi tegema keemia klassi. Sellel hetkel tegi seal proovi üks teine grupp, aga me ütlesime neile, et tahame ise ka seal proovi teha. Saime seal proovi teha seni kuni teised tulid oma kanneldega sisse ja luukamber oli algamas. Paulina võttis oma pilli klassist välja, et häälestada. Ukse taga ootamine oli pingeline. Mitte keegi ei teadnud kui palju me pidime lugusid mängima. Me ei teadnud, kas me peame mängima kõik lood ette või on tehtud valik. Kui nii, siis kas me peame mängima lood otsast lõpuni, või ainult katkendeid. Kui sisse saime ja meie kord oli, siis saime teada, et pidime mängima kõik lood, kuid neist kõigist mingi katkendi. Meil läks päris hästi, aga oli ka mõningaid apsakaid. Enne luukambrit olid kõik kindlad, et seda tehakse selleks, et need kes ei oska mängida välja visata, aga see oli lihtsalt selleks, et kontrollida kui hästi me lugusid oskasime. Dirigendid ütlesid, et mis me paremini peaks tegema jne. Kui luukamber oli kõigil tehtud, siis saime kl 18.00 jälle sööma minna. Peale seda meil enam proove ei olnud. Nelle-Ann ja Stella olid endale vanemad 21.00 ks järgi kutsunud ja nad nautisid koos teistega vaba aega.  Mul olid isegi kaks lauamängu kaasa võetud, aga keegi ei tahtnud mängida. Paulina oli nõus mängima ainult rongimängu, aga seda ainult Anni ja Lauraga. Mina pühendasin enda õhtu joonistamisele. Umbes kl 23.00 lõpetasid kõik oma lauamängud ja hakkasid magama minema. Ann tuli korraks sinna kus meie magasime ning võdistas õlgu ja ütles, et meil olevat seal kohutavalt külm. Ta käskis meil teiste juurde soojemasse tuppa minna ja ega meil eriti midagi muud üle jäänudki. Viisime madratsid ja magamiskotid teise tuppa, aga kotte ei võtnud, sest nende jaoks ei olnud seal ruumis ruumi. Mind pandi Ruthi kõrvale magama ja Paula magas minu kõrval. Paulina ja Miia magasid meist veidi eemal. Rääkisime väljaspool seda ruumi veel veidi juttu ja läksime, siis soojemasse tuppa magama.

Kolmas päev

Viimasel päeval oli mul äratus jälle kl 7.30. Algul ma ei saanud isegi aru, et see oli minu äratus, aga kui ma olin veidi “toibunud”, siis panin selle nii kiiresti kui võimalik kinni. Äratus oli kõik toasviibijad üles äratanud, aga enamus neist läksid tagasi magama. Sain jälle oma asjadega piisavalt vara valmis ja jõudsin ka kandle ära häälestada. Peale hommikusööki jõudsime isegi oma madratsid ja magamiskotid kokku pakkida. Proov algas kl 10.00. Seal me mängisime läbi kõik kontsertil esitatavad lood. Peale seda viisime kandled ja puldid aulasse ning siis saime kl 13.00 sööma. Peale sööki tegid väikesed laval proovi ja, siis tegime meie. Paulina sai samal ajal oma rääkimisoskust arendada, sest tema oli kontserti teadustaja ja ütles kes järgmisena pidi esinema. Peale proovi oli meil 45 min aega, et riided ära vahetada ja pillid häälestada. Paulinal läks järjekorra õppimisega nii kaua aega, et ma pidin isegi tema kandle ära häälestama. Lõpuks oli kontsert. Sinna olid kokku tulnud nii sõbrad, tuttavad kui ka kohalikud huvilised. Kontsert oli lõbus ja kõik olid väga tublid. Peale kontserti tegime pilti ja läksime koju.

Ikkagi kõige parem osa laagrist oli söök.

Keskmine kroonik Regina (vasakult teine)
Kevad, Väiksed kroonikud

1 PÄEV
• • •
Seekord toimus laager Tartus! Sinna sain koos oma hea sõbranna Mirtli autoga. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et ma olin paarist asjast valesti aru saanud ja selle tulemusel oli minu pill millel mängida Viljandis mina ise aga Tartus. Aga õnneks sain mängida Gerda pillil millel oli 56 keelt!! See oli lahe ja uhke tunne. Vahepeal olime ka enda magamiskohta avastanud ja kohad valinud. Siis tuli lõuna-söök oli nagu alati maitsev. Pärast seda alagasid proovid mängisime luukambri lugusid ja vaatasime ka mõnda uut. Kokkuvõtteks oli esimene päev tore

2 PÄEV
• • •
Äratus oli kaheksast (mis sest et mina olin üleval juba seitsmest, teised polnud )
Pärast söömist algasid proovid. Jagasime ka luukambei jaoks gruppidesse. Mina olin Meeliga ja meie looks sai “Rock it” ja mängima pidi esimese lehekülje. Meil läks väga hästi! Pärast luukambrit oli paus. Olin natuke pabinas kuidas mul läks, aga kuna meil oli lihtsam lugu tuletaksin endale meelde et kõik mis ka juhtub tähtis on osavõtt mitte võit. Õhtul mängisime veel grupiga kõik esinemise lood ka läbi. Kui me oma tuppa jõudsime ja õhtused protseduurid tehtud hakkasime rääkima õudusjutte…

3 PÄEV-VIIMANE PÄEV
• • •
Ärkasime 8-st. Pakkisime asjad kotti, otsisime asju taga nagu tavaliselt laagri lõppus. Taaskord kostusid kõrvu küsimused nagu “Kus on minu…? Kas keegi on näinud…?” Jne. 
Saime ka teada kes mängivad suvel juba suurte hulgas. Mina sain ka!!!! Hakkan suurtes mängima teist kannelt ja olen enda üle üpriski uhke.
Kontserdi lugusid sai ka läbi harjutatud ainult umbes kümmekond korda, et publik kuuleks ikka kauneid lugusid, mitte kauneid vigu. Lühidalt läks kontsert ime hästi. Kõik lood tulid kenasti välja ja kõlasid ilusti (suurte omad ka muidugi)
Ja siis algaski sõit kodu poole. 
Tänud taaskord kokkadele kes meid toitlusasid. Laager oli tore ja ma tänan ka kõiki neid kes selle laagri imeliseks muutsid ja kohtume juba suvel suurtes!

Väike kroonik: Elerin
Keskmised kroonikud, Kevad

1.PÄEV

Seekordne laager algas 28.Veebruar.

Laager toimus Tartu Hansa koolis. Hommikul läksime kooli kohale panime kandled püsti ja ootasime lõunat. Saime lõunasööki. Toit oli väga maitsev. Peale lõunat oli meil proov, seal tegime läbi laulupeo(kandleöö) lugusid.”Vahva” oli see et seekord oli II häält ainult kaks tükki, mina ja Nora. Me saime päris hästi isegi hakkama. Oli õhtusöögi aeg.Jälle sai maitsvat toitu:)

Peale õhtusööki saime teada luukambri grupid(luukamber toimus teisel päeval).

Nüüd oli õhtu, kes harjutas, kes läks koju magama ja kes veetis niisama aega.Mina ja teised Ülenurme omad ööbisime oma kodudes. Lõpuks läksin ka mina koju. Teised veel harjutasid, aga mõne aja pärast läksid ka nemad koju.

2.PÄEV

Oli hommik, ning aeg oli Hansa kooli sõita.

Jõudes kooli sättisime kandled häälde ja kes veel tahtis läks hommikust sööma. Peale hommikusööki oli meil jälle proov. Nüüd tegime läbi luukambri lugusid. Nendega läks päris kiirelt kui siiski mõned lood jäid mängimata, sest väikestel oli luukamber, aga meie saime samal ajal harjutada. Kuna mina pidin mängima kahe grupiga siis oli vaja oma prooviaeg ilusti ära jagada et mõlema grupiga saaks proovi teha. Nüüd sai jälle lõunasööki. Tegime kõik koos veel mõned lood läbi ja saime aega et luukambri lood kõik ilusti läbi mängida. Kui proovi aeg oli läbi pidime minema ja oma gruppides lood ette mängima. Meile anti väga otsest ja ausat tagasisidet,et tulevikus veel paremini mängida. Kui kõik grupid olid ära mänginud, siis sai õhtusööki süüa. Peale seda chillisime teistega koos ja rääkisime niisama juttu. Õpetasime üksteist tantsima ja saime naerda. Oli jälle aeg lahkuda. Läksime koju.

3.PÄEV

On 2.märts,päev mil toimus meie kontsert. Jõudsime jälle koolimajja, sättisime kandleid ning olime prooviks valmis. Tegime kontserdi lood läbi. Meil on päris keerukas lugu Tango, seda said mängida vaid vähesed kuid nende seas sain seda teha ka mina:) Proov tehtud, oli lõunasöögi aeg. Peale söömist oli meil veel veidi aega et kandleid häälestada ja kõik valmis sättida. Seekord teadvustas meie kontserti Paulina. Ta sai päris hästi hakkama. Lood tulid ilusti välja ja kõik läks ka muidu väga hästi kui välja arvata see, et Nora end vigastas ja oleksin olnud äärepealt üksi pidanud II häält mängima. Õnneks sai ta esineda ja ma ei olnud üksi. Kontsert sai läbi ning tuli jälle teistega hüvasti jätta. Loodan et teile kes meie kontserdil käisid meeldis see väga 😊. Laager ongi nüüd läbi ja järgmiseks tuleb kandlefestival. Vaadake, et te seal kindlasti kohal olete, sest te ei taha meie esinemist maha magada.

Keskmine kroonik Nelle-Ann

Keskmised kroonikud, Kevad

1. PÄEV

Laager algas neljapäeval, ning kokku kestis see 4 päeva. See toimus Lool kuhu on Tartus umbes 2h ja natuke peale, Seega alustasime sõitu juba kell 8:00 Ülenurme Muusikakooli eest. Sõidu ajal mõned magasid, mõned mängisid telefonides ja mõned rääkisid lihtsalt niisama teistega.

Kui kohale jõudsime vedasime asjad bussist välja ning viisime sisse(Loo muusika-ja kunstikooli). Kuna mina olen suur sotto siis sain mina kandle alla jätta, väiksed sottod pidid kandled viima ülesse. Ööbisime teisel korrusel klassides. Sättisime asjad klassi ning läksime kandleid paika panema.

Kandled oli vaja kokku panna ja ära häälestada ning noodipult ja noodid ilusti sättida. Enne esimest proovi oli meil Lõuna söök. Lõunaks oli frikadellisupp. Kui saime söödud, siis oli meil natuke aega enne kui proov hakkas. Harjutasime proovis uusi sotto lugusid. Kui proov läbi oli meil veel õhtusöök, ning siis vaba aeg. Vabal ajal saime käia poes ja niisama õues olla. Mina, Stella Elisabeth, Elsbet Helena ja Laureen(ehk meie) läksime poodi, jalutasime õues ning päris õhtul läksime tuppa. õhtuti väiksed mängisid mängu “Libahunt”, suured tegid oma asju. Lõpuks sai minna magama.

2. PÄEV

Hommikul oli äratus kell 9:00.siis oli hommikuks puder. Meil oli peale sööki aega, ning siis saime kandleid häälestada. Oli jälle proovi aeg harjutasime jälle lugusid millega esineme kontserdil või harjutasime lihtsalt raskemaid lugusid. Siis sai lõunat süüa. Oli jälle aega ning siis hakkas uus proov. Peale nelja tunnist proovi sai jälle süüa. Ning tuli jälle vaba aeg. Meie läksime välja  käisime grossi poes ja pitsa restoran Ventuses kust ostsime kananagitsaid ja pitsat, ning olime niisama õues. Varsti läksime sisse ja jäime magama.

3. PÄEV

Hommik oli jälle samasugune nagu eelmised aga õhtuse proovi ajal tegime koos väikestega proovi. Siis sai jälle õhtustada ning õue minna. Meie otsustasime jälle minna pitsa restoran Ventusesse. Mina ostsin kananagitsaid friikartulitega ja teised võtsid pitsat. Sõime ära ning olime jälle õues. Varsti läksime jälle sisse ja mõne aja pärast jäime magama.

4. PÄEV

Hommikul ärkasime, pakkisime asjad ja sõime ära ning varsti pakkisime kandled kokku ja vedasime need Loo kultuuri keskusesse. Tegime seal proovi. Peale proovi läksime tagasi ja sõime, vahetasime riideid, viisime asjad autodesse ja läksime tagasi kultuuri keskusesse. Seal toimus kontsert. Kui kontsert läbi asusime kõik teele oma kodudesse. Mõned tublimad  pidid veel minema kandlekonkurssi autasustamisele.

Mina läksin peale kontserti loomaaeda ning peale seda hakkasime tagasi Tartu poole sõitma. Varsti olin kodus. Laager oli väga lahe ning ootan juba suvist laagrit suure huviga.

Keskmine kroonik Nelle-Ann

 

Keskmised kroonikud, Kevad

26. aprilli hommikul kell 10.00 pidin koos Lenna isaga Viljandist sõitma hakkama. Viljandist sel korral nii palju inimesi tulemas ei olnud ja saime kahe autoga Loole. Peale minu ja Lenna oli Lenna isa autos ka Mirtel. Kolme peale kokku oli meil nii palju asju, et osad asjad olid mul peaaegu kaelas ,aga vähemalt oli kusagile pead toetada. Kohale jõudsime me umbes samal ajal kui teine auto mis Viljandist startis ja nii sain ma koos Elsbeti ja Laureeniga ühte tuppa. Peale meie olid seal toas ka Nora ja Elis ning järgmisel päeval liitusid ka Miia ja Paulina. Saime mängida esimesi kandlelugusid ja õhtul saime ka minna poodi. Juba esimesel õhtul oli meie toa põrand pähkleid täis. Veel hiljem vaatasime koos Stella, Nelle-Anni, Elsbeti ja Laureeniga “Kättemaksukontorit” ja läksime magama.

 Järgmisel päeval pidid ka Paulina ja Miia oma reisidelt laagrisse jõudma ja Miia jõudis isegi esimesse proovi. Paulina jõudis teise. Õhtul pidi Paulina oma lugusid ja Sotto lugusid harjutama ja läks nii tuhinasse, et lõpetas alles kl 2 öösel. Samal ajal mängisin mina Anni, Laura, Miia ja Sandraga rongi mängu. Väikesed tahtsid väga mängida hundimängu ja tiirutasid meie ümber ikka küsides, et kui pikk see mäng on ja kui kaua see kestab. Kahjuks oli tegu väga pika mänguga ja me lõpetasime mängu umbes 00.00. Laura võitis.

 Kolmandal päeval ei saanud ma laagris tervet päeva olla. Rotary klubi sai 25 ja ma pidin VNSO- ga seal esinema. Proov algas juba kl 16.00 ja minu isa tuli mulle ja Elsbetile kl 13.00 järgi. Järgnes pikk sõit Viljandisse. Kui Sakala Keskuses kontsert lõppes siis saime teada, et Kaisa- Mari oli haigeks jäänud ega saanud koos meiega laagrisse tulla. Kaisa-Mari isa oli lubanud meid tagasi Loole viia ja kuna ta oli lubanud siis sõitsime me Elsbetiga ja Kaisa- Mari isaga tagasi Loole. Jõudsime sinna üllatavalt vara ja läksime tagasi muusikakooli kus me ööbisime. Mina mängisin veel kontserdi lood läbi ja peale minu oli harjutamas ka õpetaja Hanna. Varsti hakkas järjest rohkem inimesi tuppa sisse sadama, et lugusid harjutada ja isegi Paulina tuli. Kuigi ta oli eelmisel õhtul poole ööni harjutanud. Ann ei lubanud Paulinal sama kaua mängida kui ta eelmisel õhtul oli mänginud ja käskis minul ja Miial teda valvata ja vaadata, et ta liiga kaua ei harjutaks.  Lõpuks saime Paulina kandle tagant ära ja läksime magama. Järgmisel päeval oli ju kontsert.

 Oma toas panime me äratused kell 7.00 ja kl 8.00. 7.00 äratuse peale ärkasid küll kõik üles, aga jäime ikkagi uuesti magama. Umbes poole tunni pärast läks mul uni ära ja ma hakkasin pakkima. Enne kontserdi algust pidid kõigil asjad koos olema. Enne hommikusööki tuli veel ka pillid ära häälestada ja need kokku pakkida, et need oleksid valmis trantspordiks esinemis kohta. jõudsin kõigega valmis enne hommikusööki ja peale hommikusööki me laadisime kandled autode peale ja ise kõndisime esinemis paika. Tegime kontserdi läbimängu ja juba oligi lõunasöök kohal. Osasid lapsi olid vanemad juba vaatama tulnud ja nad aitasid lastel kohvreid autodesse viia. Lapsevanemad tulid kontserti kuulama ja kokku oli see kõik üks väga ilus kontsert. Peale kontserti läksid kõik koju.

Keskmine kroonik Regina

 

Kevad, Väiksed kroonikud

Hakkasime Sakust Katariinaga Loo muusikakooli poole sõitma. Kui ma Katariinaga kohale jõudsin, oli Emmi juba kohal. Minu toakaaslased oli: Hanna Liis, Moonika, Alice, Liisbet, Katariina, Emmi Milda, Paula, Triinu, Maarit ja Katriin-Liisbeth. Kui meil olid kandled hääles hakkasime kell 13.00 sööma. Peale sööki olid proovid. Me väikesed tutvustasime ennast ning hakkaski proov pihta. Meie lood on “Vikerkaar”, “Loch Lomond”, “Ümisemislaul”, “Vaalaskala rock” ja “Tervitus laul”. Sõime ning seejärel mängisime “Libahundi mängu”. Me jäime kell 23 magama.

Hommikul ärkasime kell 7, välja arvatud Triinu, tema magas väga kaua. Seejärel panime kandled häälde ning sööma. Täna mängisime ka väike kannelt. Meil oli ka uus lugu, “Lõbus labajalg”. Meil olid väga toredad õpetajad: Pille ja Gerda. Ka sellel õhtul mängisime hundi mängu, me ei tüdine sellest kunagi (või no mina vähemalt). Seejärel läksime magama kell 23.

Järgmine päev ärkasime 07.08. Nii nagu iga hommik panime pillid häälde ja sööma. Ka täna mängisime labajalga ja väikest kannelt. Täna me käisime poes. Kell seitse hakkasid väiksed igasugu mänge mängima (ka hundimängu). Kui ma õhtul magama üritasin jääda, hakkas Kata unes rääkima mingist Nämm Nämmist. Enne magama jäämist mängisime koos Anni ja Lauraga ja teistega hundi mängu.

Järgmisel hommikul panime asjad kokku, mängisime mõned korrad esinemis lood läbi ja panime ka kandled kokku. Seejärel läksime kultuurikeskusesse ning kui me seal lood läbi mängisime käisime söömas ning algaski kontsertt…

26.-29.04.2018

Väike kroonik Mariann

Kevad, Suured kroonikud

jube lahe oli.. sõitsime leetu ja värki.. wc potte polnud.. esinemised oli nagu nad olid.. aga saime oma palga ka…
tore laager nagu ikka.. martinil varastati pesu ära.. ja silvia unustas kandle maha.. ise kiivalt väites, et tema oma kannelt ei näinud.. liisi mobla taustad panevad inimesed punastama…

noh.. oli lühidalt.. aga tegelikult oli seal ju ikka enamat ka… kui ma nüüd hästi otsin, siis ma tegin sellel korral lausa märkmeid, et millest pärast kirjutada….
leitud… tallinn – pärnu bussipilet. Liini nr. 76. kuupäev 05.04.06 … kas pole mitte toredad nümbrid… meie mitmest küljest täiesti erilise laagri alustamiseks…
Hakkan siis järjest oma tsekilt märksõnu kirja panema.. kuna ürik on kirja pandud hariliku pliiatsiga, siis enamus on hävinud, kuid püüan anda endast parima..
Laura rahvariided… Seda võikski vist lugeda meie laagri äparduste rea esimeseks äparduseks.. kell oli umbes 10 minutit enne bussi väljumist, kui sitti enda kotta vapralt pagasiruumi pakkis.. mina olin just kohale jõudnud.. (peaaegu sisse maganud.. aga ikkagi jõudnud.. ise veel mõtlesin, et jube hästi olen pakkinud; ainult seljakott ja üks väike kott… ) seisan siis seal pagasi ees, kui äkki ella mulle oma rahvariided ulatab, et ma neid hoiaksin.. noh tal oli nagu ühele korralikule kanneldaja kohane, väga palju asju….. ja siis äkki juhtus midagi jalustrabavat – nagu välk äiksepilvi täis taevast – avastan ma , et minu rahvariided jäid koju… ilusast ukse külge rippuma… kell kolm öösel olin ma neid triikinud.. ja seal nad siis rippusid, õnnetud, ja üksi….
Kuid tänu minu teravale mõistusele ja kiirele taibule lahenes kõik sujuvalt ning mu rahvariided rändasid koos õhtuste tulijatega (Aet ja Raili) pärnusse….
Pärnus toimus proov.. täitsa edukalt läks… nad jagasid meid kahte lehte ja siis me saime tõestada, et igaüks meist on tegija ning mängisime ka minimaliseeritud koosseisus täiesti kvaliteetselt…
Ruth punastab….. Üks harukordsemaid hetki Pärnus oli aga see, et kogu Sottol oli võimalik näha päiesti tulipunast Ruthi…. või võiks isegi öelda, et peaaegu lillat ruthi.. ja selles on süüdi Liis.. Teeme meie rahulikult proovi.. ma küll ei mäleta, mis lugu me parasjagu harjutasime, aga ilmsesti mõnda Ella oma, sest Ruth istus teise hääle lähistel laua ääres… ja arutles, et mis see kell ikkagi juba võiks.. oma huvi rahuldamiseks haaras ta Liisi telefoni ja siis PÕMMMM … sealt avanes pilt, millel võis näha ………… Me jätame siinkohal mainimata, mis Liisi taustapildiks oli (et vältida veel ühte punastavat nägu) .. aga ruthi see igaljuhul punaseks värvis….
Õhtul peale proove ja muid seltskondlikke etteasteid jäid üles nagu ikka Ööloomad ja need, kes lootsid, et suudavad nendega sammu pidada… kuid jällegi pidid nad pettuma… ÖÖd jäid söögilaua äärde kaunistama vaid Aet Laura ja Anneli… asi võttis kummalise kuju.. mängite kaarte, räägiti igasugustest asjadest, paljastus Laura tõeline pale – saada ooperitäheks ja esitada kogu tekst retsiteerides… teate,, ma suutsin lõpuks tekitada heli (hääle.. sellise hääle mida saab veel nimetada hääleks, mitte kisaks) mis oli väga väga kõrge.. igaljuhul.. kui ma seal siis niiviisi retsiteerisin, siis pidi ju ka nalja saama… mina istusin näoga akna poole, anneli ja aet minu vastus.. Ja siis ma retsiteerisin „Seis , kes tuleb sealt“ inng Anneli pööras täiesti erutunud seisundis ümber ning vaatas paaniliselt aknast välja ning püüdis tulijat leida.. „kus kohast, kus kohast?“ …
Sellel õhtul juhus veel midagi mille märksõnasks ma olen kirjutanud Jaanus, aga mul ei meenu mis.. ma tean et see juhtus jõulumäe söögisaalis ja oli 100% naljakas.. aga mulle ei meenu, mis.. aga kui sina tead, mis see oli, siis helista mulle telefonil 56255835 või kirjuta aadressil laura.linnaks@gmail.com…. Jatkuuuu
Ärasõidu eelne meeleolu oli ärev… „kõik“ kõik kandled juba peale tõstetud. Kui äkki näeme meie aediga häälestusvõtit ja kui mu mälu mind ei peta siis Ruth leiab häälestajaga… Saab need siis bussi viidud, kuid esmalt ei tunnista keegi neid omaks.. läheb natuke aega ja siis on omanik leitud.. Silvi Vahu.. …
Buss käivitab mootori…
„kas kõik on peal?“
„jaaaa“
„keda ei ole hüüab jaa“
„muhahhahahhaaaaa ja ja ja“
„kas kõigil on kõik asjad kaasas“
„ jaaa“
„silvia sa rohkem ei unustanud midagi“
„ ei“
„minek“

ja nii vuras Sotto täiskäigul oma esimese piiriületuse poole kui äkki helises telefon… ei… kui äkki tormas bussi lõpus ette üsna ärritunud ruth, kes ütles, et tal helisenud telefon ja teisist otsast oli talle öelnud Tiit et Jõulumäle olevat üks kannel ja pult jäänud.. Buss peatatakse kinni ja leitakse lahendus.. Raili tore mees mõidab pärnust oma tõõpostilt ära ja toob jõulumäelt meile selle kandle, mis veel omanikku ei olnud leidnud…

„Kes oma kannelt peale ei tõstnud“
„lugege kandled üle“
„vaadale kas teie oma on peal“
„kas on pea“ ja vastuseks kõlas väikne jaatus, mis meenutas pigem mootori käivitamist.. onn-on-onn ..
„silvia, kas sinu kannel on ka peal“
„jah… ma vaatisin söögiruumis ringi ja seda ei olnud seal “
„kas sa tõstsid ta ise peale“
„ma vaatisin söögiruumis ringi ja seda ei olnud seal“

mööduvad minutid.. Silvia saab üsna suure nöökimise osaliseks.. kui meie ees peatub autu.. sellest astub välja kena noormees ja kannab bussi kandle ja kilekoti puliga…
kätte oli jõudnud tõe hetk… tuli paljastada nimesilt.. ja mis seal seisis… [trummid palun]
ei miskit muud kui MALLE VIHUL….. hetkega täitis bussi selline naerupahvak, et oleks võinud arvata, et meid on seal sadu, mitte paarkümmend… aga asja kurvemaks küljeks oli see, et see oli siiski silvia pill…..

aga nüüd liikus buss vapralt edasi… võteti vastu otsus, et edasipidi järgitakse mereröövlite esimest reeglit „kes maas – see maas“…
järgmine peatus oli Lido … nämm nämm.. kes lidos, kes bussis.. (Lidos olid tibud akvaariumis.. päris elus tibud… nunnud oli… imearmsad……
ja sellest järgmine peatus oli alles selle kummalise nimega linna piiril… Kus me saime teada, et leeedukate kohe = 30 minutit…
aga lõpuks jõudid regina kohale ning meid viidi meie toredasse ööbimiskohta… toad jaotatud.. ja veidi kaubeldud ja vahetatud ka… noh et … kõik oleksid rahul.. avastati äkki selle kauni tudengihotelli varjukülg…. voodid oli kaadus. Nad olid keskelt kõrgemad ja öösel varitses oht maha veereda.. kuid see ei olnud kõige hullem… uksed krigisesid ja põrandad naksusid.. kuid seegi ei olnud kõige hullem.. duššist tuli kord külm kord kuum, vesi, kuid seegi ei olnud kõige hullem… seal oli veel 1000 pisikest asja, kuid miski neist ei varjutanud seda õudust mis vaatas meile avasui otsa kui me avasime toaletiukse…. rohkme ma sellest kõnelda ei soovi.. see tekkitab minus meeleheidet…

linnas oli tore.. me saime teada, et Heidi isa, sündinud bussijuht, Valdur on täesti geniaalne manööverdaja…see mida ta seal parkimisplatsil autode vahel tegi oli täiesti hämmastav… see ei olnud enam mitte sentimeetrite mäng vaid lugeda võis lausa millimeetreid mis bussi ja autude vahele jäid… ja see ei ole minu poolt ülepaisutatud kiidulaul, vaid puhas tõde…
esimesel õhtul saime süüa mingis kallis ja aeglases pubis. Aga teistel päevadel oli parem.. kui hommikusöögiks pakutav võileib, kerge veega kohvipuru, ja keedetud kohvikoort meenutav piim välja arvata…
ööbimiskohaga sai aga nälja veelgi.. poisid noh nagu poisid ikka ei sulgenud oma akent… või siis õigemini nad sulgesid selle kuid ei keeranud kremoone kinni… ja tulemus oligi käes… pahad leedu kohaliku ketto poisid olid ära viinud martini spordikoti , koos sexpesu ja mustade sokkidega… algul oli hirm et kurikaelte saagiks oli langenud ka üks pult, kuid hiljem see kahtlus purustati (pult oli lihtsalt „hästi“ ära pandud)
„õpetajate toa“ väljakostvaim nali on kindlasti kuus tore kõnekäend „Solisti panema“, mille esmaesitlejaks oli ella maidre…. kõnekäänul ei ole mingit varjatud tähendust, kõik otse… samast toast tuli ka nali „till ….. peal“ aga kahjuks ma ei saa oma käekirjast aru, et mis seal punktiiri peal olema peaks.. niiet kes mäletab, siis aitab.
Niii… nagu väljasõitudele kohane oli esimesel õhtul kohe üks korralik jämm niiet järgmine hommik olid inimesed kohe eriti ilusad.. ja siis tabas meid see esimene kontsert.. minu isiklik, täiesti subjektiivne arvamus on , et see võiks olla kirjapandud, kui meie kõige kõige koledam üleastumine üldse… sest see oli tõesti õudne.. orkester loksus, pooled noodid olid valed, dünaamikat ei olnud.. kokku ei saanud.. ja siis vaieldamatu tähtsündmus.. Ruth dirigeerib ja üht äkki otsustab suurem enamsus (kui nüüd täpne olla siis ühe erandiga) et kõik loo ära lõpetada.. nind nii tehaksegi.,.. edasi ei mängita, ning näetakse ruth lihtsalt õhku taguma.. üks väike heli seialt küll kostus mis suurima võimaliku häbi välistas, kui siiski oli see kole… noh ja ega me siis oma palgast ilma ei jäänud.. See oli reis kui Ruth meie peale karjus… aga enda mõistlikkuse tõestuseks võime ütleda, et järgmine kontsert oli hiilgav.. või noh vähemalt hea.. ja nii see aeg meil seal kulus… käisime ella ja ruthi mängu kuulamas (see oli kole igav kontsert.. ja igavuse peletuseks plasutati kogu aeg kaasa… jube kohe .. minu arus) .. ja siis sõitsime kohaliku bussijuhuga, kes nägi välja nagu maffiamees ja laulsime üle kohalikud, kes meil bussi lõpus meie konkurentsi üritasid pakkuda….. ja siis käisime ristimäel ja selle lähedal kloostris.. ja meil linnaekskursioon, kus suurimaks vaatamisväärsuseks osutus Koit Vatsel, kes lihtsalt niisama, heast südamest, ja tublist kodusest kasvatusest, ja džentelmenlikusest aintas ühte vanaprouat… see oli niii kena… siiras ja hea….
Ees ootaski meid meie viimane/teine etteaste festivali kalakontserdil….. (vahemärkusena nii palju, et festivali nimi oli tuto ja avamis meie poolt üles dirigentide delegatsioon ja seal on juge armsad pisikesed laululapsed)… see sujus ilusasti, kui just algus välja arvata.. kogu lava oli meid täis… aga toole ei olnud.. noh läks natuke aega ja need meile .. kui ikkagi oli 2 puudu.. minul ja aedal ei olnud… need 2 tooli oli otse ella ees… kui selle asemel et need meile ulatada tõstis ta käed , et lugu lahti lüüa, kuid õnneks ta märkas.. ning ulatas mulle tooli… just just.. ainult mulle… aeta ta ei märganud.. lava taga otsiti juba paaniliselt tooli, kuid ei leitud… ella tõstis uuesti käed ja siis ta juba märkaski , et aet ka seisab ja andis meile teise tooli ka… lava taga oli kosta kergendusohkeid….. aga edasi sujus kõik hiilgavalt….
Eriti silmapaistev osa sellest kontserdist oli see osa kui me ei maganud (olgem ausad, ööd olid meil kõigil pikad.. ja need lood olid kõik nii ühte moodi).. no ja siis loomulikult see osa kui laval olid „lavapoisid“, need Raskes Seisukorras kutid.. keda ma siis süüdimatult forokaga ahistasin.. neil oli lõpuks juba väga ebamugav.. aga meie olime vasinud ja meil oli vaja end kuidagi üleval hoida ja see oli nii naljakas, kuidas nad seal tühjal laval pingsalt oma rada otsisid… oi see oli tore….
No ja siis saigi kontsert läbi…. jagati lilli ja kallistusi.. dirigentidele muudki …ja meid ootas tagasitee… enamus rahvast magas… noh ja jõudsimegi varasel hommikutunnil tagasi tallinna.. kõik oma koju ja valma…
Ääretult vahva ja hea reis oli.. teine kordki.. mudugi oli see vastavalt võimalustele, aga setskond.. see oli nagu ikka hiilgav…

Niiet kokkuvõtteks võib öelda, et see Laager läheb ajalukku kui:
1. Äparduste laager
2. meie esimene välisreis
3. meie koledaim kontsert
4. vallutasime võõramaa publiku
5. ella oli viimast korda meiega

Laura